Läti kaitseminister: Eesti on ammu loobunud meid kohtlemast täisväärtusliku partnerina

Läti kaitseministeerium kavatseb kindlalt seista oma kuue tähtsaima prioriteedi rahastamise eest 2014. aasta eelarves, ütles neljapäeval BNS-ile kaitseminister Artis Pabriks.

Raha mitteeraldamisel oleks tõsiselt negatiivne mõju riigi kaitsevõimele ning ühtlasi õõnestaks see Läti mainet usaldusväärse parterina NATO liikmesmaade seas, sõnas Pabriks, kommenteerides vaidlusi 2014. aasta riigieelarve üle.

Tema sõnul on eelarvekõnelused väga pingelised, sest iga ministeerium soovib saavutada maksimaalset rahastust. Kaitseministeerium taotles oma prioriteetide rahastamiseks lisaeraldisi ühtekokku 40 miljoni lati ehk 57 miljoni euro ulatuses.

Kuid ministeerium on kindlalt otsustanud välja võidelda vähemalt 15 miljonit latti oma kuue tähtsama prioriteedi jaoks, milleks on NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse rajamine; täiendavad eraldised Läti rahvuskaardile, mille eelarvet kriisiaastatel ohtralt kärbiti; noorte sõjalise väljaõppe ja patriootilise kasvatusega tegeleva organisatsiooni Noor Kaardivägi rahastamine; soomukite hankimine maavägedele; õhuseiresüsteemi taristu väljaarendamine ja küberkaitsega seotud projektide elluviimine.

Teisipäeval kabineti istungil kõlanud ettepanekut jätta eelarve planeerimisest välja riigi kaitsekontseptsioon, kuna see ei ole osa riigiarengukavast, pidas minister iseäranis ohtlikuks. Riigiarengukava mõistet kasutatakse määratlemaks, millised arvukatest prioriteetidest, millele ministeeriumid täiendavat rahastust taotlevad, tõepoolest väärivad prioriteedi staatust.

Kui kaitsekontseptsioon paketist välja jäetakse, võib see ministri hinnangul tähendada, et kaitsevajadusi hakataksegi edaspidi eelarve planeerimisel ignoreerima.

Kasinad kaitsekulud kahjustaksid ka Läti mainet usaldusväärse partnerina NATO-s, rõhutas minister. "Näiteks Eesti on ammu loobunud kohtlemast Lätit kaitsevallas täisväärtusliku partnerina ainuüksi meie eelarvet vaadates," sõnas Pabriks.

NATO nõuded liikmesriikidele näevad kaitsekulutusteks ette vähemalt kaht protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Kui majanduskriis on sundinud mitmeid riike kärpima seda keskmiselt 1,5 protsendini, siis Läti puhul on see number 0,99.

Kaitseministeeriumil on siiski tugev liitlane võitluses täiendavate eraldiste eest 2014. aasta eelarves, sest parlamendis heaks kiidetud riigi relvajõudude arengukontseptsioon näeb ette kaitsekulutuste järkjärgulist suurendamist, ütles Pabriks, lubades veenda selles vajaduses nii pea- kui rahandusministrit.