Lekkinud dokumendid: ameeriklased on maksnud Briti luureagentuurile 100 miljonit naela

Suurbritannia valitsusside peakorter (GCHQ) on saanud USA-lt vähemalt 100 miljonit naela luureandmete kogumise finantseerimiseks, mis tekitab küsimusi Ameerika mõju kohta Briti agentuuridele.

Raha maksti kolme aasta jooksul mitmetele projektidele ning selle tulemusena luuras GCHQ Ameerika heaks, selgub lekkinud dokumentidest, vahendab Daily Telegraph.

Samuti selgus, et luureagentuur soovib omale võimet kasutada oma huvides ära iga telefoni ükskõik kus ja ükskõik millisel ajal ning osa personalist on väljendanud muret agentuuri tegevuse moraalsuse ja eetilisuse üle.

Andmed on pärit CIA endise kaastöötaja Edward Snowdeni lekitatud dokumentidest.

GCHQ kohta on väidetud, et USA andis neile üle telefoni ja interneti kasutamise kohta andmetekogumise programmi PRISM abil saadud luureandmeid üksikisikute kohta.

GCHQ on samas vabastanud igasugustest süüdistustest väärtegudes või püüetes Briti seadustest mööda minna parlamendi luure- ja julgeolekukomitee ning välisminister William Hague.

USA rahvusliku julgeoleku agentuuri (NSA) makseid kirjeldatakse GCHQ iga-aastases „investeerimisportfellis“, mille Snowden lekitas ajalehele The Guardian. NSA maksis GCHQ-le 2009. aastal 22,9 miljonit naela, 2010. aastal 39,9 miljonit naela ning 2011./2012. aastal 34,7 miljonit naela.

2010. aastal saadud rahast läks neli miljonit GCHQ NATO vägede heaks Afganistanis tehtava töö toetuseks ning 17,2 miljonit agentuuri projektile „Mastering the Internet“, mille abil kogutakse internetist analüüsimiseks „toorest“ informatsiooni.

Veel 15,5 miljonit läks ümberehitusprojektidele GCHQ Cornwallis Bude'is asuvas kompleksis, kus tegeldakse transatlantiliste internetikaablite kaudu toimuva kommunikatsiooni jälgimisega.

NSA rahastab pooles ulatuses ka Suurbritannia üht peamist pealtkuulamiskeskust Küprosel. Vastutasuks peab GCHQ omaks võtma ameeriklaste nägemuse, kui paneb paika oma töö prioriteete, öeldakse dokumentides.

Dokumentides väidetakse, et Suurbritannia suurim hirm on, et USA ootused partnerluse kohta vähenevad, mis viib ligipääsu kadumise ja/või investeeringute vähendamiseni Ühendkuningriigile.

Dokumendid näitavad väidetavalt ka seda, et GCHQ suunab suuri rahasummasid mobiiltelefonidest ja nutitelefonide rakendustest isikliku informatsiooni kogumise võime parandamisse, et kasutada oma huvides ära iga telefoni, ükskõik kus, ükskõik mis ajal.

Selgub ka, et mõned GCHQ tundlike programmidega töötavad töötajad on teadetekohaselt väljendanud muret oma tegevuse moraalsuse ja eetilisuse üle, eriti võttes arvesse asjaga seotud pettuse ulatust.

Külastades GCHQ-d, ütles välisminister Hague, et selle personal tegutseb täielikus kooskõlas Suurbritannia seaduste ja väärtustega. „On kerge unustada, et ohutud ja turvalised olümpiamängud ei leidnud eelmisel aastal aset juhuslikult. Meie luure-, julgeoleku- ja korrakaitsekogukond andis otsustava panuse ja teeb seda jätkuvalt. GCHQ maailmatasemel võimekused ja ametioskused on selle alus.“