Raivo Vare Eesti taasiseseisvumisest: oli tunda, et USA ja Lääne-Euroopa eelistasid head läbisaamist N. Liiduga, mitte Eesti vabanemist
Soome ajaloolase Matti Simola raamat sealse kaitsepolitsei ajaloost ja hiljem temaga Delfis ilmunud intervjuu annavad üha selgemalt aimu, kuidas USA ja Lääne-Euroopa tegelikult Eesti vabanemisse suhtusid. Ka toonane Eesti riigiminister Raivo Vare möönab Delfile, et iseseisvumisele toetuse saamine oli väga valululine.
Delfis ilmus mõni nädal tagasi küsimus Simolale: Soome president Mauno Koivisto oli Eesti iseseisvuse vastu. Kui tugev oli Vene mõju tema suhtumisele Eesti tulevikku?
Ja Simola vastas: "Siin võib tsiteerida professor Rentola lauseid meie raamatust: "Eesti olukord oli presidendi ja kaitsepolitsei juhi aruteludes 1988. aastast pidevalt teemaks. Eestlaste vastu empaatiatundes pole kahtlust, aga samas olime mures, et Soomes liiga palju ei näidataks tuge ja lisaks me ei soovinud, et Baltimaade iseseisvuspürgimused liiga palju ei kahjustaks Gorbatšovi uuenduspoliitikat ega avaks teed vanameelsete tagasitulekule Moskvas."
Ja teine lause: "Vaevalt oli kaitsepolitsei peamine Soome ja president Koivisto Eesti-poliitika mõjutaja. Aga oma roll võis olla sellel, et Lääne luureorganisatsioonide juhtidelt saadi pidevalt infot, et Balrimaade vabaduspürgimusi pole mõtet liialt toetada, sest siis saaks kahjustuda peaeesmärk - N. Liit. Selline oli kindlalt CIA juhi William Websteri seisukoht."
Olukord oli siis tervikuna keeruline ja mõjutusi erinevatelt suundadelt. Ka president Koivisto tegevust ei saa vaadata lihtsustatult poolt/vastu-positsioonist, millena võiks see väliselt paista."
Taas leidis kinnitust ajalooline ja tegelikult väga ohtlik trend, et USAle ja Lääne-Euroopale oli (ja on?) N. Liidu käekäik ning N.Liidu õigusjärgse Venemaaga läbisaamine olulisem, kui Eesti ja teised iseseisvuse eest võitlevad väikeriigid.
Raivo Vare, riigiminister meie üleminekuvalitsuses 1990–1992, kas ja kuidas oli tunda, et Lääne-Euroopale ja USAle oli 1990ndatel olulisem sõprus ning mõistmine N. Liiduga, mitte Eesti (ja teiste Baltimaade) vabanemine?
"Oli väga tunda. Analoogseid signaale tuli ka meie Taani ja Rootsi partneritelt. Siiski olid soomlased puhtpoliitilis-ajaloolistel põhjustel enam ettevaatlikud. Ka isiksustel on oma roll - tasub lugeda Soome president Mauno Koivisto raamatut Vene küsimusest."
Pikemalt ei soovi Eesti taasiseseisvumise ja sellele järgnenud dramaatilistest sündmustest üks parimemini informeeritud Vare rohkem rääkida, viidates, et veel on vara.
