Hannes Hanso USA terrorihoiatusest: ameeriklased ei taha vanu vigu korrata
USA otsus diplomaatilisi esindusi Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas massiliselt sulgeda on pretsedenditu, leidis kaitseuuringute keskuse teadur Hannes Hanso.
Neljapäeval suleti islamiriikides potentsiaalsete terrorirünnakute hirmus mitmed USA saatkonnad ning anti välja reisihoiatus. Ajutiselt peatas töö kokku üle kahekümne diplomaatilise esinduse näiteks Iraagis, Egiptuses, Afganistanis ja Jeemenis.
"Kui USA-l oleks konkreetset infot mingi konkreetse plaani kohta, siis on ebatõenäoline, et see puudutaks 25 riiki Aafrika lääneosas asuvast Mauritaaniast ning India ookeani lõunaosas asuvast Madagaskarist Aasia südames asuva Bangladeshini välja," rääkis Hanso Delfile.
Suletavate saatkondade suure hulga üheks põhjuseks peab Hanso USA ettevaatlikkust vältimaks sarnast kriitikatormi, mis järgnes USA saadiku hukkumisele Liibüas Benghazis 2012. aastal.
"Mäletagem ka, et USA maine maailmas on alles hiljuti tõsiselt kannatada saanud Edward Snowdeni paljastatud globaalse internetiluuramissüsteemi PRISM tõttu." Olukord, kus suudetaks näidata, et andmekogumise ja analüüsi teel suudeti ära hoida ulatuslik rünnak USA või tema liitlaste vastu, kuluks Hanso sõnul USA-le marjaks ära.
Lähis-Idas ja Aafrikas resimisel soovitab Hanso alati arvestada, et turvalisuse aste ja kohalikud kombed on Euroopa omast erinevad. Siiski arvab Hanso, et probleemsete riikide külastamise lõpetamine tähendaks terroristide võitu.
Julgeolekuküsimustes toimib Hanso sõnul Eestil oma liitlastega üsna regulaarne infovahetus. Kui ohu tase tõuseb teatud määrani, ei saa välistada, et ka meie astume vajalikke samme.
"Mis puudutab Lähis-Ida siis on meie diplomaatiline kohalolek täna veel minimaalne. Praeguseni ei ole õnneks ka täheldanud, et Eesti kui riik oleks äärmuslaste jaoks eraldi rünnakuobjektiks saanud," ei näe Hanso äärmuslastes Eestile ohtu.
