Kuido Merits: Täiesti salajane „Operatsioon piirileping“
Soomes viibiv Lavrov saabub Tallinnasse kiirkaatriga, Islandi väljakul ootab teda Paet ja piirileping saab allkirjad alla. Korra käiakse ära ka Stenbocki majas ja laskutakse alla Jeltsini bareljeefi juurde. Tehtud!
Leitsaku ajal tuleb vaevu meelde, et kusagil õhus hõljub too piirileping Venemaaga. Meenutagem, et kui palju me sellest õigupoolest teame? Juuni algul teatas välisminister Urmas Paet, et Eesti ja Venemaa maismaa -ja merepiirilepingutele kirjutatakse alla lähikuudel. Ta kutsus uuesti külla oma Venemaa kolleegi Sergei Lavrovi, kes lubas sisemised protseduurid lõpetada mõne nädala jooksul.
Jaanus Piirsalul Eesti Päevalehest olid kindlad andmed, et Eesti–Vene piirilepingutele kirjutatakse Tallinnas alla hiljemalt juulis ja see toob Lavrovi Eestisse ajaloolisele visiidile. Niisiis on praeguseks tegu väikese hilinemisega, ideaalis pidi allakirjutamine ühildatama juba õigeusu patriarhi Kirilli Eesti-visiidiga juunis. Paet teatas nüüd, et lepingu sõlmimine ei veni mitte sugugi. Elame näeme…
Paneme siis uuesti pildi kokku. Üleüldse on selge, et Eesti valitsus, kes kiitis riigipiiri lepingute eelnõu heaks 23. mail, on vekslid Venemaale välja käinud ja tahab leppe ruttu lukku panna, kasvõi nui neljaks.
Mäletame, et verisulis noor minister, tollal 31-aastane Paet kohtus ligi veerand sajandit vanema välispoliitilise staari Lavroviga 18. mail 2005. aastal Moskvas, kus kirjutati alla Eesti ja Venemaa piirilepped. Nüüd on käsil uus ring ja mehed on palju võrdsemad: vana kala Sergei Viktorovitš on ikka ametis nagu ka Paet, kelle pehmet sorti tehnokraadi koore all on peidus külm arvestus ja raudne tahe. Selline staaž ühendab, midagi on omavahel kokku lepitud, aga seda avalikkus teadma ei pea. Teavad veel Putin ja Ansip ja kitsas ring diplomaate.
Arvestades olemaolevat infot ja ametlikke allikaid, on kõige tõenäolisem järgmine stsenaarium. Lavrovi ajalooline visiit toimub, kuid aega ja kohta hoitakse salajas viimase tunnini. Pole vaja meeleavaldusi ega muid võimalikke intsidente. Sobiv moment on planeeritud taasiseseisvumispäeva pidustuste järgsele ajale - kas nüüd või üldse mitte!
Nimelt avatakse 22. augustil Boriss Jeltsini, Venemaa esimese presidendi, mälestuseks loodud bareljeef Patkuli trepi juures, Nunne tänava alguses. Sinna on oodata Boriss Jeltsini leske Naina Jossifovna Jeltsinat. Bareljeefi loomise ühe initsiaatori Raivo Vare sõnul rõhutab seda ümbritsev tekst Jeltsini toetust Eesti iseseisvuspüüdlustele läbi mitmete aastate.
Muidugi ajab see muigama, igaüks saab aru, et Jeltsinil oli endale kasulik Gorbatšovile vastukaaluks 1991. aastal Balti riikide kaitseks välja astuda. Vähemalt võib Jeltsinit mõista, Boriss Nikolajevitš oli siiski tõeline vene mužik, mitte nagu see kalk KGB kasvandik, kes praegu Venemaad juhib.
Ühesõnaga, sobiv foon on olemas selleks, et naaberriigid saaksid avada oma suhetes uue lehekülje. Pressile antakse sündmusest teada viimasel hetkel. Soomes viibiv Lavrov saabub Tallinnasse kiirkaatriga, Islandi väljakul ootab teda Paet ja allkirjad saavad alla. Korra käiakse ära ka Stenbocki majas ja laskutakse alla Jeltsini bareljeefi juurde. Tehtud!
No mitte küll päris, sest leping peab veel minema Riigikogusse ratifitseerimisele. See võib seal ka läbi minna - 2005. aastal läks ka, kuigi koos preambulaga. Mis sellest, et üks minister (Seeder) ja paar-kolm parlamentääri (Herkel, Raid) on eeldatavasti vastu.
Erakondadel on suuri raskusi sel teemal ühispositsiooni kujundamisega ning suurem osa energiast läheb nagunii kohalike valimiste peale. Muide, kohalikel valimistel kandideerib ka Urmas Paet, kes on Nõmme rahva jaoks endiselt popp ja noortepärane, ilmselt kogub oma parteile kõvasti hääli ning jätkab pärast valimisi tavapärases ametis.
Aga Eesti rahvas ja tema seisukoht? Nojah, suve jooksul on pea ainsana avalduse teinud Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, kes kutsus Eesti valitsusele, presidendile ja riigikogu liikmetele saadetud pöördumises lepingu sisu üksikasju avalikustama ja lepingu sisu tutvustama. Mõistagi pole valitsusel selleks ei aega ega tahtmist.
On ju palju lahendamata küsimusi, millele korduvalt tähelepanu pööratud! Kas rahvas tuleb massiliselt välja, nõudes näiteks piirileppe küsimuses referendumit? Vaevalt. Igavesti rahuolematu Robert Vill haarab mõne inimese kaasa, samuti on väljas leppimatu Miina Hint oma kaaslastega. Võib-olla tuleb meelt avaldama mõni vabakond ja mittetulundusühing. Aga see ka kõik. Mis läinud, see läinud, mõtleb enamik eestlasi, kel muidki muresid. Pealegi, kes ütles, et me midagi tagasi ei saa? Saame Saatse saapa koos 115,5 hektariga Lutepää ja Sesniiku vahel. Pluss kõva käepigistuse Lavrovilt, heakskiidu Putinilt.
Ma loodan, et selline vandenõuteooriat meenutav spekulatsioon ei saa teoks. Samas ongi meil tegemist omamoodi vandenõuga, kus oma rahvast informeeritakse vaid sellest, et leping tuleb varsti niikuinii, muus osas hoitakse teadmatuses ning seatakse siis üldsus fakti ette. Kui aeg on küps. Kardetavasti läheb just nii ja mitte teisiti.
