Anvelt: miilits ja KGB omavahel hästi läbi ei saanud
Nõukogude ajal ei saanud miilits ja KGB omavahel sugugi hästi läbi. Pealtkuulamisvõimekus oli vaid KGB-l ning taasiseseisvunud Eestis kaitsepolitseil, mistõttu keskkriminaalpolitseil polnud vajadust pealtkuulamise tehniliste ekspertide, nagu eelmisel nädalal riigireetmise kahtlustusega vahistatud Vladimir Veitman, järele.
Nõukogude ajal oli pealtkuulamise võimekus vaid KGB-l. Kui miilits tahtis kedagi pealt kuulata, tuli postiga neile selle kohta kiri saata ja vastust oodata. Tihti seda vastust ei tulnud, sest varas või mõrtsukas värvati tema kohta teada saadud info abil hoopis KGB kaastöötajaks. Taolised juhtumid olid üheks põhjuseks, miks suhted miilitsa ja KGB vahel väga head polnud, meenutas endine politseinik Andres Anvelt.
KGB tavakuritegevusega ei võidelnud. Kui nemad hakkasid näiteks mõne varga või kelmi vastu huvi tundma, siis oli seal alati mingi ideoloogiline varjund.
Pealtkuulamisega tegeles KGB, NSVLi siseministeerium aga tegeles nn tipatapa tegevuse ehk varjatud jälgimisega. Taasiseseisvunud Eestis võttis kapo üle KGB tehnika ja ka paljud tehnikat kasutada osanud inimesed nagu Veitman. Politsei aga jätkas tipatapa tegevusega.
Anvelt ei suutnud meenutada, kas 90ndate alguses kriminaalpolitsei üldse sai pealtkuulamist kasutada, tuli niisama hakkama saada. Kaitsepolitseilt sai heal juhul tellida lauatelefoni pealtkuulamist, tollal aga levisid juba mobiilid.
90ndate teisel poolel või isegi nullindate alguses tekkis ka keskkriminaalpolitseile oma pealtkuulamise võimekus. Riik andis raha, seadusesse kirjutati telekomiettevõtete kohustus pealtkuulamist võimaldada jne. See kõik toimus aga tühjale kohale uue tehnika ja uute inimestega, mingit vajadust vanade KGB meeste järele polnud.
Mis Veitmani puudutas, siis leidis Anvelt, et tema kui heade tehniliste oskustega inimese töölevõtmine polnud vale, küll aga oleks taustakontroll tema üle ta tausta arvestades pidanud suurem olema.
Uusi reetureid värvates on Vene eriteenistustel tema sõnul kindlasti lihtsam tegutseda inimestega, kes on juba KGBga varem koostööd teinud. Kuna taolised inimesed hakkavad aga vanuse tõttu järjest enam pensionile jääma, läheb neil uute kaastöötajate värbamine Anvelti hinnangul raskemaks.
Seetõttu muutub Venemaa jaoks senisest palju olulisemaks tehniline luure. Anvelt märkis, et ajakirjanduses on ilmunud infot selle kohta, et näiteks Google hoiab oma Eesti klientide andmeid oma Venemaa serverites, kus sealsetel eriteenistustel võib olla neile ligipääs.
