Kui Poitras ja Greenwald juuni alguses Hongkongi saabusid, pidid nad minema kokkulepitud ajal teatud restorani ette Kowlooni piirkonnas, vahendab Helsingin Sanomat.

„Seal pidid nad ootama, kuni näevad meest, kellel on käes Rubiku kuubik, ja küsima temalt, millal restoran avatakse. Mees pidi nende küsimusele vastama, kuid hoiatama, et toit on halb.“

Rubiku kuubikuga mees oli 29-aastane ameeriklane Snowden, kes on töötanud USA rahvusliku julgeoleku agentuuri NSA heaks. Snowdenist sai mõni päev hiljem maailma tagaotsituim inimene.

Juunis toimunud lugu jutustatakse New York Times Magazine'i teisipäeval avaldatud pikas artiklis, milles uuriv ajakirjanik Peter Maass kirjeldab põhjalikult Snowdeni paljastusteni viinud sündmusi.

Laura Poitras on USA dokumentalist. Ta on olnud juba aastaid USA julgeolekuaparaadi hambus – eelkõige sellepärast, et on uurinud luuretegevust.

Glenn Greenwald on samuti ameeriklane, hariduselt jurist ja Briti ajalehe The Guardian kolumnist.

Poitras ja Greenwald kohtusid juunis Hongkongis Snowdeniga ja said temalt tuhandeid dokumente USA luureaparaadi tegevuse kohta.

The Guardiani avaldatud pommuudised algatasid skandaali, mis on endiselt käimas. Snowden paljastas USA telefoni- ja internetinuhkimise kui ülemaailmse ja kõikehõlmava.

Snowden lendas Hongkongist Moskvasse. Ta on praegu teadmata asukohas Venemaal, kus talle anti ajutist asüüli. USA-s ootaksid Snowdenit rängad süüdistused.

New York Timesi artikkel räägib loo Poitrase ja Greenwaldi vaatepunktist ja see lugu meenutab algusest peale põnevikku.

Snowden otsustas oma informatsiooni neile lekitada, sest teadis, et nad suhtuvad superriigi luuretegevusse kriitiliselt.

Maass intervjueeris salajaste kommunikatsioonide kaudu artikli jaoks ka Snowdenit ennast. Artiklis ei avaldata, millal või kust Snowden küsimustele vastas.

„Ta [Poitras] oli üles näidanud julgust, kogemusi ja oskusi, mida vajatakse tõenäoliselt kõige ohtlikumaks ülesandeks, mida ükski ajakirjanik võib omale saada – maailma võimsaima valitsuse salajastest kuritarvitustest raporteerimiseks,“ põhjendas Snowden. „Ta oli ilmne valik.“

Poitras sai eelmise aasta jaanuaris esimese e-kirja anonüümselt isikult – Snowdenilt – kes tahtis hakata temaga vahetama hoolikalt kaitstud sõnumeid. Salakoodid pidid olema tõeliselt pikad.

„Lähtu sellest, et vastaspool on võimeline triljoniks otsinguks sekundis,“ hoiatas Snowden.

Kui Snowden, Poitras ja Greenwald pärast pikka sõnumite vahetamist lõpuks Hongkongis kohtusid, veetsid nad mitu päeva Snowdeni hotellitoas.

Turvameetmed olid endiselt äärmiselt ranged. Iga kord tuppa sisenedes eemaldasid Poitras ja Greenwald oma telefonide akud ja panid need Snowdeni minibaari. Ukse vastu pandi patju, et neid ei saaks koridorist nii kergesti pealt kuulata.

Kui meediakära alguse sai, siirdusid Poitras ja Greenwald Hongkongist Brasiiliasse, kus nad nüüd jätkavad tööd Greenwaldi kaootilises majas Rio de Janeiro lähedal. New York Timesi teatel on nende valduses veel tuhandeid avaldamata dokumente.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena