Lugeja: ärge lubage oma lapsi üksi ujuma!
Hiljuti rääkis mulle üks kreeklane, et iga päev teeb nende rahva seast seitse inimest enesetapu. Suur number, eriti kui mõelda, et aastas kaob 2555 inimest ehk nagu kaks külatäit rahvast nende riigist vabatahtlikult manalateed. Aga Kreeka rahvaarv on 10,7 miljonit.
Meid eestlasi on ligi 1,3 miljonit. Ka meil sooritatakse enesetappe, lahkutakse muudmoodigi, aga kui ühe suve jooksul 31 inimest leiab oma surma uppumise läbi, siis tundub asi ikka väga masendav.
Tegelikult võiks öelda, et ligi pooled neist ongi potentsiaalsed enesetapjad, sest uputakse rumalusest ja hoolimatusest, hulljulguse ja vaimupimeduse tõttu. Purjus pea ja hulljulgus on need, mis enamasti uppunutele saatuslikuks saanud, aga mine sa hurjutama, hoidku jumal, keelama, oled ise loll ja saad veel peksa ka! Olgu siis nii, nende oma valik, kuigi ausalt, mina ikka lähen.
Aga kui uputakse teadmatusest, oskamatusest? Kes on siis süüdi, et juhtub see kõige kurvem?
Hiljuti uppus kaks väga noort inimest. Ma ei suuda süüdistada neid, kes oleks suutnud olnu ära hoida. Vanemad on saanud julma ja ebaõiglase karistuse, aga rohkem süüdlasi ei ole. Ei ole mõtet süüdistada vetelpäästet, päästjaid ja teisi rannas vahtijaid, sest teate, ega asjata öelda, et uppuja päästmine on ikka ta enda asi.
Me oleme sajandeid elanud jõgede ja järvede ääres, me oleme mererahvas, aga ometi ei oska meist paljud ujuda. Mis veelgi hullem, meil puudub austus vee ees. Uppuda võib igaüks, ka see, kes ujumises kõva tegija - vahel lihtsalt langevad asjaolud kokku, aga seda, kuidas halvimat ära hoida, me ju tegelikult ei tea. Või õigemini, teame küll, aga ei pea oluliseks. Elementaarsed asjad nagu turvavöö ja päästevest on paljude seas põlu all. Miks küll, seda ma ei mõista. Kas tõesti on parem olla tegijast loll ja surnud kui vähe ettevaatlikum, aga elus?
Me hävitame endid iga päev. Kes viina, kes muuga. Ei lähe nädalat mööda, kui mõni liikluses otsi ei anna. Meie oleme täiskasvanud, meie vastutame ise oma tegude eest ja teeme omad otsused, aga lapsi võiks siiski säästa!
Hoolimata sellest, et tänavune suvi on eriliselt soe ja lausa kutsub vee äärde, palun, ärge lubage oma lapsi üksi ujuma. Osaku nad seda viimast või mitte. Alati võib juhtuda mis iganes: lihtsalt rumalusest tehtud aps, tähelepanematus või terviserike.
Rannavalve ega teised rannalised pole teie pere lapsehoidjad.
