Lugeja: rahvas tahab tagasi loodusesse!
Nad käivad teistel põhjustel: närve puhkamas, piknikul, maalimas, värsket õhku hingamas, elu üle mõtisklemas ja niisama loodust tundmas.
Olles sellega arvestanud, näitavad aktiivsust üles ka looduskaitsealad ja rahvuspargid. Just nagu omal ajal Prantsusmaa rojalistlikes parkides, loovad looduskohtade eest vastutusel olijad külastajatele keskkonna, mis on võimalikult muinasjutuline ja metsik, samas läbipääsuks täiesti sobilik ja mugav. Heaks näiteks on siinkohal Lahemaa rahvuspark, kus männimetsade vahelt voolavad läbi sõnajalgadesse mattunud kallastega jõed, jääajast ununenud rändrahnude killustik madalvees. Läbi metsistunud looduspaikade viivad teed, mille eest on kenasti hoolitsema hakatud. Kui seiklejad peaksid väsima, on rohkelt peatuskohti, kus laager üles lüüa.
Tõesti, loodus on imeline ja linlasi, kes seda mõistavad, aina rohkem ja rohkem. Trend veeta aeg kesk puid, lilli ja värsket õhku, eemal tolmusest linnast ja mürast on tõusmas. Looduslikke kohti ootab ees hea põli ja tähelepanu, ent on ka nukker külg: külalised teavad liiga vähe keskkonna hoidmisest, metsaalune on kohati täis prügi, mis kohe kindlasti sinna ei kuulu ega lagune. Korrasoleku eest vastutajad ei näe igale poole ja nii mõnigi kohake on muutunud prügimäeks.
Siiski – see, et inimesi tõmbab looduse poole, on märk sellest, et rohelusel on lootust tulevikule, eksistentsile, ka siis kui rahvaarv kasvab ja eluruumi jääb vähemaks. Parkide ja metsistunud alade populaarsuse kasvades on ka rohkem pingutusi, et need paigad kaunid püsiksid.
Lahemaa Rahvuspargis käib usin taastusravi. Nimelt restaureeritakse hetkel Nõmmeveski kanjonis paiknevat silda. Valgejõgi, mis silla alt läbi voolab, on üks ainulaadsemaid jõgesid Eestis. Pärimuse kohaselt teeb see jõgi terveks neid, kes silmanägemise kord kaotanud. Kunagi leidus jões ka ebapärlikarpe. Praegu on vett vähe, ent kevadeti, kui lumesulamisvesi jõetaset tõstab, armastatakse Valgejõel kanuutada. Loomulikult pole Lahemaa ainus koht, kus loodus kõrgelt hinnatakse. Eesti on roheluses sündinud ja õitseb samas vaimus ka edasi, ükskõik mis maakond vaatluse alla ka ei võeta. Nii et sõber kaasa, mõni veepudel-toidukorv kätte ja loodusesse!
