Vestlusringis osalenud poliitik Mihhail Lotman ütles näiteks, et vihakõne peab olema avalik kõne – oma köögis võin sõimata ükskõik keda. Vihakõne pole poliitiku sõnul vihane kõne, see on kõne, mille eesmärk on midagi esile kutsuda. "USAs pole vihakõne pärit, see võib olla kuriteole raskendav asjaolu."
Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ültes aga vihakõnest rääkides, et Delfi saab kuus 300 000 kommentaari. "Ma ei tahaks, et täna jääks kõlama see mõte, et kui ütleme sõna "kommentaarium", me mõtleks vihakõnest. Negatiivsetel kommentaaridel on võim ära rikkuda head kommentaarid - kui ka kaks kommentaari 300 000-st on negatiivsed, on need tõesti tõrvatilgad meepurgis."
Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam aga arvas kommentaaride toimisest rääkides ka näiteks muuhulgas, et kui lepitakse kokku paljude inimeste poolt oma nimede all heades tavades, siis võivad need imet teha. "Nii me saame palju paremaid tulemusi kui karmide seaduste kaudu. Tore oleks, kui kvaliteetmeedia juhid ja asjahuvilised saaksid kokku, et edasi arutada, mis on kaasaegses maailmas need võimalused, et igaüks saaks öelda oma asjalikke mõtteid teistele. Võib-olla tuleks ajakirjanduse eetikakoodeksit täiendada."
Vaata videost, mida arvasid teised vestlusringist osavõtjad vihakõnest ja milliseid küsimusi ja arvamusi publik välja käis:
Arutelu juhtis Jaak Prints, osalesid Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam, AEFi nõukogu esimees ja IT-visionäär Linnar Viik, Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ja poliitik Mihhail Lotman. Arutelu korraldas Avatud Eesti Fond ja Delfi.
