Lugeja: toimetuleku elus määrab lihtne džungliseadus

Pessimistlikud noodid Rahva hääles kipuvad viimasel ajal üldpildi väga morniks moonutama. Nagu käiks mingi kurbmängu ülipikk viimane vaatus. Peaaegu igapäevased on lood, kuidas täiskohaga töö ei taga toimetulekut või masendus kupatab üle lahe majanduspõgenikuks.

Kirutakse ebavõrdsust sissetulekutes, õhatakse nõuka-nostalgia järele ja süstitakse teistesse klassiviha. Ometi on suurel määral meie oma valik, kuidas meil elus läheb.

Sünnime me siia ilma laias laastus sarnastena, ebavõrdsus kujuneb välja palju hiljem ja süveneb iga meie valikuga. Lapsest saati õpetatakse meile, et mees peab olema tark, tugev, tegema ausat tööd ning toitma oma pere. Naine peab olema toetav emotsionaalne intelligent, tänu kellele mehe eelnevalt loetletud omadused saavad esile tõusta. Nad mõlemad peavad selgeks õppima ameti ja blablablabla...

Selle koolipropagandaga toodetakse mutrikesed ühiskonna suure masinavärgi jaoks. Mutter on mutter: vajalik, parajas suuruses, lihtsasti asendatav. Ühe või paari mutri kulumisel või purunemisel masinavärk koliseb, kuid ei lakka töötamast.

Arstid, kaupmehed, korrakaitsjad, artistid, tootmisliinide operaatorid on erineva suurusega mutrikesed, mistõttu nad saavad erineva suurusega hüvesid oma funktsiooni täitmise eest. Nii on see igas riigis, ükskõik kui efektiivseks on timmitud masinavärk - mutrikesed ei ole võrdselt vajalikud ja võrdselt tähtsad. See on karm, kuid tõsi.

Mida aga koolis ei õpetata, on tegelik maailm. Päris elus valitsevad džungliseadused, mis jäävad kehtima ka siis, kui masinavärk sootuks töötamast lakkab ja uue vastu välja vahetatakse, nagu meil hiljuti juhtus. Oskus tulla toime džungliseaduste raamides (või õigemini raamideta) on palju olulisem kui koolis õpetatu. Muuhulgas määras see oskus, kuidas kellelgi minema hakkas, kui vahetus riigikord, kui algas või lõppes majanduskriis, kui tulid eurotoetused.

Võid lõpetada maailma parima ülikooli arstidiplomiga, kuid see ei anna sulle teadmist, mis saab siis, kui sinust mingil põhjusel ei saagi arsti. Päris maailmas kehtib karm konkurents ja nõrgemad pannakse kiiresti paika - marss tagasi oma kohale mutrikesena!

Piltlikult võite kujutada ette ühte abstraktset hulka raha, nimetagem seda mingit laadi riiklikuks kogutoodanguks. Eelmine masinavärk toimis nii, et väike hulk kõrgel seisvaid isikuid otsustas, kuidas seda rahahulka jagada. Ülesanne lahendati üsnagi seltsimehelikult. Kahjuks see süsteem ei toimi, kuna inimesed, nagu öeldud, ei ole võrdsed.

Uus masinavärk toimib pigem nii, et suur hulk inimesi otsustab igaüks ise, kui palju ta sealt hunnikust raha võtab. Nüüd tohib igaüks küll raha võtta vastavalt oma võimetele, kuid võite ette kujutada, et mingit tsiviliseeritud jagamist seal toimuda ei saa. Inimloomust tundes on džungliseadused ainukesed, mis näivad kapitalistlikus vabamajanduses kehtivat.

Edu uues ühiskonnas tagavad oskused, mida koolis ei õpetata:

1) ratsionaalne mõtlemine

2) soov olevikku muuta

3) julgus mõtteid teostada

4) oskus ennast müüa

5) tahe ennast täiendada

Need oskused ei saavuta mitte kunagi objektiivset mõõdetavat maksimumtaset, vaid on arendatavad elu vältel. Mitte keegi ei keela nende arendamist alustada nüüd ja kohe!

"Kui gasell džunglis hommikul ärkab, teab ta, et peab jooksma kiiremini kui kõige kiirem lõvi - muidu ta süüakse ära. Kui lõvi hommikul ärkab, teab ta, et peab jooksma kiiremini kui kõige aeglasem gasell - muidu ta nälgib surnuks. Ei ole vahet, kas Sa oled gasell või lõvi, kui päike tõuseb, pead hakkama jooksma!" [Dan Montana]

Meile kõigile kehtivad džungliseadused, kuid me võime ise valida, kas tahame olla gasellid või lõvid. Julgustan kõiki enda juures neid nimetatud viit isikuomadust arendama!