Lahkus tunnustatud maalikunstnik Olev Subbi
Olev Subbi kujunemistee varaseks toitepinnaks oli Tartu ja traditsioone austav kodutalu Lõuna-Eestis. Siit pärinevad nägemused, mis jäid tema loomingus lõpuni püsima, tema usk kainesse talupojamõistusesse, sära ja päike tema värvides.
Subbi kunstiõpingud Tartu „Pallases“ katkesid 1949. aasta märtsiküüditamise aegu kaheksaks vaevarikkaks siberiaastaks. Tulnud tagasi kodupinnale jätkas ta õpinguid Tallinna Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1962. aastal.
Subbi astus meie kunstiellu murrangulistel aastatel, mil mässumeelne noor kunst püüdis välja murda ametliku sotsrealismi kivinenud raamidest. Olles selle liikumise üks olulisi käivitajaid, kujunes ta peagi Eesti maalikunsti üheks säravamaks esindajaks. Tema esimene isikunäitus toimus 1966. aastal. Järgnes pikk kunstile pühendatud elu, täis pidevat loomingulist pinget, näitusi paljudes erinevates paikades.
Oma loometeel pälvis Subbi muuhulgas Kristjan Raua ja Konrad Mäe nimelised kunstipreemiad. Ta oli Eesti Kunstnike Liidu auliige ning Valgetähe II klassi teenetemärgi ja Tallinna vapimärgi kavaler. Tema töid leidub nii Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kui Tretjakovi Galerii (Moskva) ja Museum Ludwigi (Köln) kogudes, samuti mainekates erakogudes kodu- ja välismaal.
Olev Subbi jääb ühendavaks lüliks meie kunsti kunagiste kõrgaegade ja tänase päeva vahel. Tema suureks eeskujuks oli Konrad Mägi, kelle kõrvale meie kunstiajalukku on ta nüüd võrdväärse partnerina astunud. Oma aktidega on Subbi loonud kujutluse sisemiselt harmoonilisest ja täiuslikust inimesest, kelle olemasolusse, vaatamata meie päevade rämedusele, ta uskus. See elurõõm, usk maailma olemuslikku korrastatusse pani kõlama ka tema maalide värvid. Talle olid lähedased kunagise Pallase koolkonna ideaalid, millesse aga libisesid pidevalt sürrealistlikud ja abstraktsed mõttearendused. See kõik on Olev Subbi loomingus kristalliseerunud kõrgetasemeliseks tervikuks.
Lävimine Subbiga oli kogemus, mis rikastas kõiki, kes teda lähemalt tundsid. Ta oli inimene, kes suutis üle olla üle kõigist katsumustest, mida elu tema jaoks oli varunud, ta oskas leida kõigest ainet elutarkuseks ning tõeliste väärtuste mõistmiseks. Subbi oskas olla härrasmees. Ta püüdles täiuslikkuse poole nii oma kunstis kui ka elus – ja selle ta ka saavutas.
