Eesti polüglotiliste välimääraja

Mind on juba pikka aega huvitanud, mida õigupoolest tähendab väljend "keelt valdama". Põhjused selleks on järgmised: oma keeleoskusest peame me ülevaate andma CV-s – kas olen "väga hea" või sootuks "nõrk"; teiselt poolt vaadates peame näiteks nuputama, mida tähendab "rahuldav" keeleoskus, kui peame tööandja poole peal olles kandidaate nõutud keeleoskuse alusel välja sõeluma.

Toon kaks näidet reaalsest elust, mis näitavad, et asi on rohkem kui segane. Esimene: pidasin end vene keeles "hea" vääriliseks ja minu vastas istus noormees, kelle tase oli CV järgi "nõrk". Mis juhtus? Juhtus see, et pidin häbi pärast maa alla vajuma: tal oli väiksem aktsent, artikulatsioon puhtam, sõnavara suurem, ei kokutanud ega mõelnud, nagu mul seda aeg-ajalt juhtub. Teine: vastupidi eelmisele näitele olin mina oma saksa keele "rahuldavaga" tõlgiks härra "väga heale"! Mulle jäi mulje, et see tase oli ikka täitsa lambist pandud. Igaüks meist võib paar lauset suvalises keeles ära õppida, aga see ei tee meist ju keele valdajaid!

Aastaid hiljem olen mõelnud ja esitanud endale küsimuse: millised tulemused oleks olnud, kui me testinuks kirjutamist võõrkeeles ja kirjalikku tõlget või teinuks mingit tasemetesti? Tulemused oleks arvatavasti teistsugused, sest näiteks ise ma ju räägin ja mõistan vene keelt paremini kui saksa keelt, aga tõlkida teksti või ise kirjutada on lihtsam saksa keeles - teen vähem vigu. Mida siis ikkagi oma keeleoskuse kohta kirjutada?

Maire Aunaste intervjuu Robbie Williamsiga on viimasel ajal tugeva kriitika osaliseks saanud – et inglise keel polnud ikka see, mis peaks. Aga mis siis peaks? Minu arust väljendas ta end korrektselt ja arusaadavalt, hindeks paneks "rahuldav", sest arenguruumi ju on. "Väga heaks" võiks hinnata Anna Levandi eesti keelt. Samas, ta räägib nii korralikult, et võiks öelda hoopis "teine emakeel" – klass kõrgem "väga heast".

Eelnevaid mõtteid mõlgutades sattus mulle juhuslikult kätte üks omamoodi ja huvitav raamat: Enn Vetemaa "Eesti näkiliste välimääraja" ja siis, vanameistrilt inspiratsiooni saanuna, sündis ketserlik idee panna kokku lühivormis "Eesti polüglotiliste välimääraja".

Vaikija

Tõlgib kirjalikku teksti nagu noor jumal, aga juttu ei kipu suust tulema silpigi. Suudab tõlkida üpris rasket ilukirjandust ja erialast spetsiifilist materjali, kiigates harva sõnaraamatusse, aga verbaalne väljendusoskus piirdub järgnevate – kui tegemist on inglise keelega - fraasidega: I see; yes; no-no!

Testimeister

Antud keelemees suudab lahendada mitmete keelte kõrgema taseme teste. Tulemuste järgi peaks tal mitu keelt vabalt suus olema, aga tutkit: ei saa ta hakkama rääkimisega ega kirjutamisega – juhe jookseb kokku, nagu ta ise mainib. Testi valikvastuste taga tunneb ta end kindlalt, seal saab juba toore loogikaga, mittesobivad vastused välistades, pool tööd ära teha. Teste, kus on kolm valikut ja neist üks õige, peab ta lapsemänguks. Õige test on ikka selline, kus rohkem valikuid ning õigeid vastuseid võib olla mitu – siis väheneb ka koba peale õigesti vastamise osakaal.

Kombineerija

Aru saab enam-vähem, kirjutada ei oska, aga räägib, kiiresti ja valesti, käsi ja jalgu appi võttes, keeli omavahel segi ajades, oma jutud päeva lõpuks alati ära. Testide järgi ei oma ta ühegi võõrkeele algtasetki, välja arvatud emakeel. Tema suust võib vabalt kõlada järgmine lause: "Ponimaješ, amiigo, dii letzten jaahren veä riili räiged!"

Häkkinen ehk Soome professor

See keelemees ei lase end absoluutselt häirida vastava võõrkeele häälduse omapärast – ta räägib mitmeid keeli päris soravalt, aga justkui emakeelt ning tulemuseks on kohutav aktsent ja kuulaja ilmselged raskused arusaamisega. Kui häkkinenile teha vihje, et ta võiks oma keelt kuulata, analüüsida ja parandada, võib ta kurjaks saada. Antud keeleguru loengus on endalgi õnnestunud viibida.

Parodeerija

Parodeerija otsustas kunagi mingil imelikul põhjusel lavakasse mitte astuda, aga oleks võinud. Ta suudab imiteerida-parodeerida võõrkeeli nii osavalt, tabades just selle põhilise omapära, et keele mittevaldajal jääb kindel mulje justkui räägiks mees puhtalt. Kui keegi aga kuuleb tema suust väidetavalt oma emakeelt, siis on võimatu midagi aru saada. Kindlasti olete kuulnud eestlast hiina keelt parodeerimas. Aga vastupidi, kui hiinlane jäljendab eesti keelt? Soovitan, sest elamus on intrigeeriv.

Tõlgiga mees

Kaasaegne infoühiskonna ärimees. Ta klikkab olukorra tekkides oma nutitelefonil vastava keele ikoonil ja tulemuseks on konverentskõne, mille osaliseks tema, tõlk ja vestluspartner - võõrkeele rääkija. Muidugi maksab see, et tal on 24/7 maailma enamlevinumate keelte tõlgid varnast võtta, hullumeelselt palju, aga tõlgiga mees ei olegi mingi kehvik.

Härra Google Translator

Usaldab ja kasutab igas olukorras antud tõlkeprogrammi. Kas oma lollusest või ükskõiksusest ei vaevu korraldama teksti järekontrolli – kas puudub võimalus selleks või ei taha ta maksta. Nende tõlketaiesed tunneme ära müstilise ja vigase süntaksi järgi.