Lugeja: eestlased ongi nagu toiduta jäänud lõvid džunglis

Lugejakiri maailmast kui džunglist tekitas mitmeid mõtteid. Sageli olen mõelnud, et kõik võrdlused ei ole edasiarendatavad ning kehtivad väga kitsastes ja konkreetsetes piirides. Võibolla maailm ongi džungel, aga sellisel juhul on see džungel tasakaalust väljas.

Inimese arusaama maailmast mõjutab muude tegurite hulgas ka tema materiaalne olukord. Filosofeerida võib nii rikas kui vaene, kuid on minu arvates suur vahe, kas inimene lihtsalt teoretiseerib või kogeb kõike omal nahal.

Džunglis on kõik algusest peale paigas: lõvi on lõvi, gasell on gasell. Elus nii ei ole. Keegi pole sündinud olema vaene või rikas, asjad võivad muutuda.

Jooksukiirus on samuti loomadele kaasa antud ja maha ei jääda meelega. Mõnikord on see puhas juhus, et ründeloom läheneb just karja sinupoolsest küljest või haarab saaklooma tähelepanu miski sedavõrd, et ta ründajat ei märka. Samuti ei jookse gasell terve päeva lõvi eest ära, vaid ainult siis, kui lõvi ründab. Võib juhtuda, et mõni päev ta ei ründagi.

Ja nüüd tahaks tegelikult küsida: kes selles võrdluses on lõvi, kes gasell? Kas ühiskond on üles ehitatud nii, et ühed inimesed teadlikult toituvad teistest? Ja kuhu me paigutaks karu, kes ei ole enamasti ei saakloom ega kiskja, vaid võib vabalt süüa ka marju ja muid taimi?

Inimesed ei ole ei lõvid ega gasellid, inimesed on kõik ühest liigist ja reeglina ei söö üksteist. Ühiskondlikust ja majanduslikust olukorrast sõltub, kes on peal ja kes all. Raske on luua sellist ühiskonda, kus kõigil oleks hea, see on selge.

Ühiskonda luues ei tohiks aga tekitada absurdseid olukordi, kus teatud ametite esindajate sissetulek on absurdselt väike. Me peaks siiski mõtlema nii, et politseinik, medõde, õpetaja ja raamatukoguhoidja on inimesed nagu meie. Kui nad teevad täiskohaga tööd, peaksid nad saama piisavalt palka, et nad tuleksid eluga toime.

Sama lugu on miinimumpalgaga. Ei ole vahet, millist tööd inimene teeb. Ükskõik, kas ta koristab või teeb midagi muud: 300 eurot palka maksta on ebainimlik. Selle eest ei ole võimalik mitte kuidagi ära elada.

Džunglis on tõesti arutu viriseda, et miks ma olen gaselliks loodud, aga kui keegi tuleks ja lõvi eest kõik gasellid ära sööks, nii et enam midagi süüa ei oleks, kuidas siis lood oleks?

Mina kui lõvi jookseks ka sinna, kus on gaselle ehk parematele jahimaadele. Minu arust nii Eestis tehaksegi.