Wikileaksi lekitaja sai 35 aastat vangistust

Ameerika Ühendriikide 25-aastane sõdur Bradley Manning, kes lekitas mitusada tuhat salajast diplomaatilist dokumenti WikiLeaksile, mõisteti süüdi ja talle määrati 35 aastat vangistust, edastas BBC. Tegu oli küllaltki kerge karistusega, kui meenutada, et kohtul oli võimalik määrata kuni 150 aastat vangistust.

"Ma palun andestust, et mu tegevus on teinud kahju inimestele ja Ameerika Ühendriikidele," ütles ta pressiesindaja vahendusel. Manningu sõnul tahtis ta algatada ainult debatti ning tegi seda Ameerika ja ameeriklaste pärast.

Prokurör nõudis lekitajale vähemalt 60 aastast vangistust, kaitsjad aga kuni 25 aastast, viimast sel põhjusel, et mehel oleks võimalik kunagi uut elu alustada.

Advokaat David Coombs ütles pressikonverentsil, et lekitaja on valmis paluma president Barack Obama armu.

Infot sõjapidamisest Iraagist ja Afganistanist

Manning tunnistas sel talvel, et kogus ja edastas 2009. aasta novembrist 2010. aasta maini digitaalset infot Wikileaksile. Sel ajal töötas ta luureanalüütikuna USA sõjabaasis Bagdadi lähedal, kus tal oli ligipääs USA sõjaväe ja valitsusasutuste salastatud andmebaasidele.

Manning salvestas enamiku infot, mis puudutas sõjapidamist Iraagis ja Afganistanis, ning massiliselt USA saatkondade diplomaatilist materjali.

Juulis mõisteti ta 20 punkti alusel süüdi nii spionaažis, varguses kui ka arvutikelmuses. Kõigi süüdistuste eest kokku oli võimalik määrata kuni 150 aastat vangistust, aga ei suudetud tõestada, et ta aitas vaenlast.

LOE TÄPSEMALT: Wikileaksile lekitaja võib minna 150 aastaks vangi