Lugeja küsib: mida oled Sina ära teinud majanduse edendamiseks?
Ühest küljest saab sellest ju aru ka - palgad on tõesti väikesed ning näiteks isegi kui inimene saab kätte 400€, aga elab Tallinnas, siis pangalaenu sellise palgaga ei saa ja ei ole mõtetki. Ühetoaliste üürid algavad 150€ pealt ja kommunaalid talvel teine samapalju juurde. Alles jääb 100€ söögiks. See on tõsi, et palgad on naeruväärselt väikesed, aga mille enamik virisejaid mugavalt ära unustab, on see, et meil ei ole enam NSV Liit ja "kommunism", enam ei pea riik kõiki võimalusi looma ja ohjama. Juba ligi 25 aastat on meil vaba Eesti, mida igaüks ise peaks aitama üles ehitada. Nii et küsimus: mida oled Sina ära teinud selle heaks, et meie majandus edeneks?
Mul on sõbranna, kes sai päranduseks Tallinnas väikese kahetoalise korteri ja on juba tänu sellele eelisseisus paljude ees. Antud korterit üürib ta välja. Täpseid rahasummasid ei tea, aga ta on öelnud, et üür on umbes kakssada. Paar päeva tagasi alustas ta jälle oma kaebelauluga, et palgad on väikesed ja Eesti Vabariik mõttetu - töötab riigitööl. Aga kui ma tema käest küsisin, et mida on ta ise ära teinud riigi edendamiseks, et kas ta näiteks oma korteri tulude pealt tulumaksu maksab, siis mind vaadati nagu idiooti. Ja mul ei õnnestunudki teda veenda, et tema oma korteri ja tulumaksuga on täpselt samamoodi riigi osa nagu iga teinegi, et tema korteri tulumaks on riigile kadumaläinud raha. Tõsi, käibemaksu näol ta siiski seda raha juppipidi riigile annab, aga aus see ei ole. Vähemalt võiks sellises seisus vait olla ja mitte karjuda, et riik on mõttetu. See kaheksasada eurot, mis tema maksmata jätab, kuhjub koos kümnete tuhandete teiste üürileandjate rahadega ja lõpuks on summa päris priske.
Rääkimata sajast teisest nii-öelda pisiasjast - eestlane ei taha tegeleda ettevõtlusega, pigem ootab, et riik talle suure palga suhu pistaks. Mul naabertalu seisab niisama - üle viieteistkümne hektari söötis maad. Mingit osa sellest rendib naaber välja teisele naabrile heinamaaks - mustalt muidugi, makse ei maksa. Saaks aru, kui tegu olekski suvilaga, aga naaber istub lihtsalt niisama, käib madalapalgalisel riigitööl ja kurdab, et maaelu on välja suretatud. Ise ta selle peale ei tule, et tema ongi see väljasuretaja. Kui sa tahad maal elada ja töötada nagu ta oma sõnutsi tahab, siis tuleb ka ise midagi vastu anda. Hiljuti oli siin lähedal veel 20 hektarit müügis. Oleks võinud ju riskida, selle ära osta ning hakata midagi tootma. 35 hektariga saab juba sellise sissetuleku, et võib mõelda maale kolimisele, eriti kui masinad on ümberkaudsetes peredes olemas ja odavalt renditavad, ei peagi kogu masinaparki ise ostma kohe alguses.
Või teine tuttav, kes on aastaid hobikorras fotograafiaga tegelenud, tahaks sellega tegeleda ka professionaalselt, aga kaugemale kui kümneka eest peol pilte teha ta ei jõua. Kui küsida, et miks, siis saab segased vastused. Ei oska, ei viitsi. Küll on aga riik ja kaaskodanikud süüdi, et tema ei saa kuskile ateljeesse sisse marssida ja ränga raha eest pilte tegema hakata.
Inimesed, kes teile neid suuri palku ja töökohti looma peab, kui mitte te ise? Õiguste ja vabadustega käivad kaasas ka kohustused. Tahtsime vaba Eestit, saime, aga nüüd tuleb endale võtta kohustus ja vastutus ka iseenda tuleviku eest.
