FOTOD ja VIDEO: Marek Strandberg küsib: millega tegeleb meie liikluspolitsei?
Tuntud teadlane ja poliitik Marek Strandberg jäädvustas fotodele ja videole meie liikluspolitsei tänahommikuse tegevuse ning tõstatab avalikult mitmeid küsimusi selle mõttekuse kohta. "Avalik pärimine siseministrile ja politseijuhile. Laiem küsimus meile kõigile," alustab Strandberg oma juttu.
"Kaunis esmaspäeva hommik. Autosõitja naudib just kadunud udu, teelõik on sirge, kuiv. Mõistagi on piirkiirus 90 km/h, pole kahtlustki. Mõõdetakse veidi üle 100 km/h. Rikkumine - pole kahtlustki. Trahv 40 eurot. Igati asjakohane. Pole kahtlustki. See on aktiva pool riigi poolt vaadatult.
Nüüd passiva pool. Ka riigi poolt vaadatult.
Seda kõike korraldab suhteliselt vähesõidetaval teel 4 politseiametnikku. Nad on kohale tulnud nelja autoga! Need seisavad teeservas ja nende mootorid töötavad. Väljas on +19 kraadi, nii et argument, et masinat soojas hoida, hetkel ei toimi vist. Kütusekulu ca 1 liiter tunnis. Olnud olid nad seal enne karistatu lahkumist tunni jagu ja on teist sama palju oletatavalt veel. 4 autot x 2 tundi x 1 liiter x 1,3 €/liiter = 10,4 eurot.
Trahvi väljastamine, mille käigus politseiametnik kehastub kiiruskaameraks (paberit täidab käsitsi ametnik, see on masina töö, mida teebki tavaliselt ju kiirusaamera) võtab aega 35 minutit. Kolm kaaspolitseinikku ei "tooda" selle aja vältel grammigi turvalisust. Seda ei toodeta siis umbes 6 euro eest (kui riigi poolt vaadata) tunnis. 3 politseinikku x 0,5 tundi x 6 eurot = 9 eurot. Seda siis vahetult vaadeldud perioodi jooksul, aga eeldades, et meie vaadeldava oletusliku 2 tunni jooksul on seal 3 politseinikku n-ö kogu aeg jõude, on tulemus 3 politseinikku x 2 tundi x 6 eurot = 36 eurot.
Seega oleme olukorras, kus riigi "kasud" on 40 eurot ja riigi kulud 46,4 eurot ning küsitav on see, millist turvalisust selle aja jooksul siis loodi.
Politsei oli nähtav, vaieldamatult, kuid sama nähtav oli ka ilmne raiskamine ja ebaefektiivsus.
Minu jaoks ja arvan, et paljude teiste jaoks, oleks huvitav järgmine kaart, millele on kantud värvikoodiga õnnetusjuhtumid liikluses. Surmad mustaga, joobes sõidud punasega jne. Samale kaardile tuleb kanda ka siis politseipatrullide asukohad, kus need olnud on me maanteedel ja trahvitegemise kohad kah. Rohelisega näiteks. See oleks huvitav kaart. Inimgeograaf kujundaks sellise asja ehk veelgi lahedamalt.
Minu, antud asjas vaatleja, tähelepanek on aga selgelt selles, et kui keegi küsib, et miks ei saa politseinike palku tõsta, siis vastus on näiteks sellises juhtumis ja tegevusmustris, nagu arvatavalt ka paljudes teistes samalaadsetes.
Siit ka selge avalik küsimus nii siseministrile nagu ka politseijuhile: millega on see vaadeldud nähtus õigustet või põhjendatud ning ka see, et millist konkreetset turvalitsust see protsess tootis? Näiteks millist turvalisust toodavad töötava mootoriga autod?
Jätaks triviaalse vastuse: ilmselt on trahvid jätkuvalt liiga väikesed, sedapuhku kõrvale. Sest sissetulekuga võrreldes need trahvid, nagu meie parkimishinnadki, seda ju pole.
Passiva poole võiks kanda ju ka hilinenud tööpäeva alguse ja loomata lisaväärtuse," arutleb materjaliteadlane.
Hea lugeja, anna teada, kas ka sina oled märganud niisugust imelikku töökorraldust meie võimuorganite poolt? Jaga oma kogemusi kommentaariumis või kirjuta rahvahaal@delfi.ee !
