Politsei vastus Strandbergile: liiklusjärelevalve eesmärk pole karistamine vaid ohutus
Eile avaldasime Marek Strandbergi avaliku arupärimise selle kohta, miks mõõdetakse kõrvalteel kiirust korraga nelja politseiautoga ning miks nende mootorid kogu aeg töötavad. Täna on politsei kord selgitada, mis toimub.
"Võimalust mitu tee ääres seisvat politseiautot korraga fotole saada, leiab lähipäevil üle Eesti kindlasti tavapärasest rohkem. Kui järgmisel nädalal oleme otseselt koolide juures laste turvalisust tagamas, siis selle nädala liiklusjärelevalve märksõna on ennetamine ning liikluse rahustamine.
Perila-Jäneda maanteel, kus antud foto tehtud, on liiklus kohati päris närviline. Piirkonnakonstaablid, kes on nii kohalikelt elanikelt kui ka Alavere kooli õpetajatelt saanud korduvalt kaebusi sel teelõigul ohtlikult kihutavatest sõidukijuhtidest, korraldasid seal eile hommikul üheskoos politseioperatsiooni. Mitte nende 11 kiiruseületaja pärast, kes tabati, vaid järgmisel nädalal algava kooliaasta tõttu.
Tahaks väga öelda, et säästetud inimelu väärtust ei saa rahas kuidagi mõõta, aga tegelikult on seda põhjalikult uuritud, ka Eestis. Tallinna Tehnikaülikooli logistikainstituudi eelmise aasta teadustöös hinnati, et ühe liiklussurmaga meie ühiskonnale kokku kaasnev varaline kahju on praegu keskmiselt 1,89 miljonit eurot. Näiteks tänase seisuga on Eesti liikluses hukkunud 23 inimest vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
Liiklusjärelevalve eesmärk ei ole mitte karistamine, vaid liiklusohutus. Trahvi ei tehta mitte tulu teenimiseks vaid ikka selleks, et rikkuja oma käitumist muudaks. Vahel võib kõige mõjusamaks osutada hoopis suuline hoiatus. Siis ei teeni riik rahaliselt sentigi, aga turvalisuses võime võita väga palju.
Politsei infosüsteemide ning raadioside tehnika imeb seisva mootoriga auto aku tühjaks üllatavalt kiiresti. Seepärast hoitakse taolistel politseioperatsioonidel iga teatud aja tagant autodel mootor töötamas," seletab politsei- ja piirivalveameti pressiesindja Kaarel Kuusk.
