Ringkonnakohus tühistas Alice Järveti süüdimõistmise: maakohus pole tõendeid üldse analüüsinud
Tallinna ringkonnakohus tühistas täna endise politseiuurija Alice Järveti (38) süüdimõistmise politsei infosüsteemist KAIRI andmete lekitamises ning saatis kaasuse tagasi Harju maakohtusse, kus see tuleb arutlusele juba kolmandat korda.
Ringkonnakohtu hinnangul tuli Järveti süüdimõistmine täies ulatuses tühistada, kuna maakohtu otsus pole piisavalt motiveeritud.
Ringkonnakohtu otsuse järgi peab maakohus kaasuse osas uue otsuse tegema. Ühtlasi mõistis ringkonnakohus Järveti kasuks välja 630 eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks, seisab kohutotsuses.
"Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohtuotsuse põhjendavas osas on loetletud süüdistatava ja tunnistajate ütlused ning kohtuistungil kontrollitud kirjalikud tõendid. Kohtuotsuses puudub tõendite analüüs täielikult," põhjendas ringkonnakohus oma määruses.
Samuti lisas teise astme kohus, et kohtuotsuse 6-ndal leheküljel märgitakse vaid seda, et kohus, kuulanud ära süüdistava ütlused, tunnistajate ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid, asub seisukohale, et Alice Järveti süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on kohtuistungil täielikku tõendamist leidnud ülaltoodud lubatavate tõenditega.
"Seetõttu nõustub kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni väitega, et kohtuotsus koosneb vaid tõendite loetelust ning selles ei ole tõendeid hinnatud ega näidatud, millist asjaolu üks või teine tõend tõendab," teatab kohus.
Kohtukolleegium nõustus oma otsuses kaitsjaga ka selles, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jätab tähelepanuta kaitsja poolt viidatud riigikohtu lahendid, milles on otsesõnu märgitud, et teatud juhtudel võib topeltkaristamise keeld hõlmata mitte üksnes kuritegusid ja väärtegusid, vaid ka distsiplinaarüleastumisi.
Aastaid kestnud saaga
Viimane Järveti kohtuotsus tänavu märtsi keskel Harju maakohtus ütles, et naine on süüdi teise isiku tervist ja eraelu puudutavat teabe avaldamises ehk kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises ja mõistis talle karistuseks rahalise karistuse 240 päevamäära ehk 9398,40 euro ulatuses.
Lisakaristusena võttis kohus Alice Järvetilt kolmeks aastaks õiguse töötada politseiametnikuna. Järvetilt mõisteti riigi tuludesse sundraha 480 eurot ja kaitsja tasu summas 6546 eurot jättis kohus Järveti kanda. Selle otsuse peale esitas oma süütust kinnitanud Järvet Tallinna ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse, mis asi täna lahendi.
Prokuratuur süüdistab Järvetit selles, et töötades Põhja prefektuuri analüüsi- ja planeerimisbüroo komissarina, avaldas ta talle ametitegevuse käigus teatavaks saanud teise isiku tervist, eraelu või äritegevust puudutavat teavet.
Järvet saatis töökoha e-posti aadressilt oma toonasele elukaaslasele, Tallinna laste turvakeskuse keskerakondlasest juhile Erki Korpile elektronkirja, mis sisaldas ühe naise tervist ja eraelu puudutavat teavet. Mõne aja pärast saatis Järvet Korpile järgmise elektronkirja, mis sisaldas ühe mehe ja kahe naise eraelu puudutavat teavet, selgus eeluurimisel.
Samas oli Järvet prokuratuuri kinnitusel teadlik, et politsei andmekogu kasutajal on keelatud teha päringuid, mis ei ole seotud tema tööülesannete täitmisega, ning anda edasi teavet kolmandatele isikutele. Järveti töökohustuste hulka nimetatud teabe edastamine ei kuulunud, samuti edastas ta infot selleks õigustamata isikule, selgus eeluurimisel.
Järvet on süüdistused tagasi lükanud. Samuti vaidlustas ta kohtus oma vallandamise, kuid nii Tallinna halduskohus kui ka ringkonnakohus jättis õiguse prefektuurile. Riigikohus ei andnud Järveti kaebusele menetlusluba.
Riigikohus tühistas mullu 5. aprillil Järveti süüdimõistmise politsei infosüsteemist KAIRI andmete lekitamises ning saatis tema süüasja uueks arutamiseks Harju maakohtusse.
Harju maakohus tunnistas tunamullu aprilli lõpus Järveti süüdi kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises ja mõistis talle 240 päevamäära suuruse rahalise karistuse. Järvetil tuli kohtu otsusel tasuda 9398,40 eurot, lisaks võttis kohus temalt õiguse töötada kolme aasta vältel politseiametnikuna. Samuti pidi süüdimõistetu tasuma riigituludesse sundraha 417,03 eurot ja hüvitama kaitsjatasu.
Järvet ja tema kaitsja viisid vaidluse ringkonnakohtusse, kus taotlesid õigeksmõistvat lahendit, kuid tunamullu oktoobris jättis Järveti süüdimõistmise ja talle määratud karistuse muutmata ka Tallinna ringkonnakohus.
Järveti suhtes käivitus kriminaaluurimine 2009. aasta aprillis karistusseadustiku paragrahvi tunnustel, mis käsitleb kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumist ja mille eest kohtus süüdimõistmisel karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
