Urmo Kübar: kurb ja tüütu on ka nende valimiste puhul rääkida peibutuspartidest
Kuigi rahvakogu oli selgelt peibutuspartide kandideerimise vastu, tuleb ka sügisest kohalike valimiste eel rääkida peibutuspartidest, kelle vastu aitab vaid nende poolt mitte hääletamine, leiab vabaühenduste liidus EMSL töötav Urmo Kübar peibutuspartidest rääkides.
"Muidugi on kurb ja tüütu, et ka nende valimiste puhul peibutuspartidest rääkida tuleb, nagu on kurb ja tüütu igasugusest valetamisest rääkida," ütles Kübar Delfile.
Kübar leiab, et kui inimene kandideerib ilma kavatsuseta tegelikult tööle hakata, on see valijatele valetamine. "Isegi kui ta on oma tegelikest kavatsustest on teada andnud, ei saa seda heaks kiita, sest valijalt ei pea eeldama detektiivitööd, et kandidaadi ükski väljaütlemine kahe silma vahele ei jääks," lisas Kübar.
Kõik ei ole peibutuspardid
Kübara sõnul ei saa samas muidugi automaatselt väita, et iga kohalikel valimistel kandideeriv riigikogu liige või minister on peibutuspart. "On täitsa võimalik, et näiteks linnapeakoht võib neist mõne jaoks oma praegusest tööst ahvatlevam tunduda," kõneles Kübar.
Kübara sõnul oleks aga valijate usalduse petmine, kui siduda oma tööle asumine tingimusega, et nimekiri saavutab volikogus enamuse. "Kandidaadi poolt hääletanutel on õigustatud eeldada, et ta ka opositsiooni jäädes nende huvide esindamisele pühendub," lausus Kübar.
Rahvakogus oli peibutuspartide kandideerimise takistamine populaarsemate teemade seas. 6. aprilli arutelupäeval oli selles küsimuses ka täiesti selge 91-protsendiline ülekaal variandil, mis nägi ette, et valituks osutumisega peaks kaasnema kohustus esinduskogus tööle hakata ja sellest loobuda võiks vaid erandjuhtudel.
Keeruline reguleerida
Kübar tõdes, et samas kõigis rahvakogu aruteludes jõuti muidugi kiiresti ka selleni, et kuigi peibutuspardid ei meeldi eriti kellelegi, on seda küsimust seadustega reguleerida väga keeruline.
"Igaüks saab aru, et on teatud mõjuvad põhjused, olgu era- või tööelus, mida ei saa valimiste ajal ette näha ja mis ei võimalda saadud mandaati kasutama hakata, ent kui püüda neid seaduses üles lugema hakata, jõuaks asi kiiresti absurdi ja lõpuks võivad kannatada hoopis need, kes seda üldse ära teeninud pole," möönis Kübar.
Tema sõnul on selge, et enamasti ei ole küsimus ettenägematutes asjaoludes, vaid ministrid ja riigikogu liikmed kandideerivad teadlikult paljalt häälepüüdjatena ja paraku takistavad sellega ka kohalike tegijate esiletõusu.
"Saan ka aru, et üksikutel poliitikutel või erakondadel on seda keeruline muuta, sest sellega kehtestavad nad endale karmimad nõuded kui on teistel ja pigem nad sellega kaotavad kui võidavad häältes," püüdis Kübar mõista peibutusparte üles seadvaid erakondi.
Valija ei tohiks peibutuspardile häält anda
Kübara sõnul on parim ja igaühele jõukohane viis peibutuspartidest lahti saada teadlikult nende poolt mitte hääletada, isegi kui ta tundub isikuna sümpaatne.
"Usun, et minister, kes on kohalikel valimistel korralikult läbi põrunud, kaaluks järgmine kord märksa põhjalikumalt, enne kui laseb end kandidaadina üles seada," ütles Kübar.
