Saksamaal soovitatakse esitada süüdistus 30 väidetavale Auschwitzi valvurile
Saksamaa natsikuritegude uurimisasutus teatas teisipäeval, et soovitab esitada süüdistused kümnetele väidetavatele endistele Auschwitzi surmalaagri valvuritele, mis avab võimaluse uueks kohtuprotsesside laineks ligi 70 aastat pärast Teise maailmasõja lõppu.
Ludwigsburgis asuva natsinaalsotsialistlike kuritegude uurimise justiitsvalitsuse keskbüroo riigiprokurör Kurt Schrimm ütles, et 50 väidetava endise valvuri uurimise käigus tuli päevavalgele piisavalt tõendeid, et soovitada prokuratuuril esitada Saksamaal süüdistused mõrvale kaasaaitamises neist 30-le. Veel seitset kahtlusalust, kes elavad väljaspool Saksamaad, uuritakse, vahendab Associated Press.
Toimikud saadetakse 11 Saksa liidumaa prokuratuuridele. Jääb nende otsustada, kas eakad kahtlusalused – peamiselt mehed, kuid ka mõned naised – on piisavalt hea tervise juures, et nende üle kohut mõista, ning kas esitada ametlikud süüdistused.
„Suurim vaenlane on aeg,“ ütles Schrimm ajakirjanikele.
Mõrvale kaasaaitamise süüdistused võib esitada sama õigusliku teooria järgi, mida Müncheni prokuratuur kasutas John Demjanjuki puhul, kes suri eelmisel aastal Baieri hooldekodus, olles edasi kaevanud 2011. aasta süüdimõistva otsuse Sobibori surmalaagri valvurina teenimise eest.
Ukrainas sündinud Demjanjuk oli esimene isik Saksamaal, kes mõisteti süüdi ainuüksi sellel alusel, et ta teenis laagrivalvurina, ilma tõenditeta, et ta oleks osalenud konkreetses tapmises. Uue õigusliku argumendi järgi oli igaüks, kes oli seotud surmalaagri tegevusega, mõrva kaasosaline. Demjanjuk väitis lõpuni, et teda aetakse kellegi teisega segi ja ta ei ole kunagi laagrivalvur olnud.
Simon Wiesenthali keskuse esinatsikütt Efraim Zuroff ütles, et see otsus võib tähendada, et algatada võidakse veelgi rohkem kohtuasju ka ülejäänud viie peamise natside surmalaagri valvurite üle.
„Me soovitame (prokuröridel) püüda rakendada seda pretsedenti nii laialdaselt kui võimalik ja loodame, et nad suudavad leida nii palju kurjategijaid kui võimalik,“ ütles Zuroff. „Kahju on ainult, et sellist õiguslikku põhjendust ei rakendatud varem, sest see oleks viinud veel palju, palju rohkemate kohtuasjadeni inimeste üle, kes olid kindlasti ära teeninud kohtu ette toomise.“
Schrimmi sõnul mängisid isegi valvurid, kes töötasid surmalaagrite köökides, oma osa nende asutuste funktsiooneerimises kohana, mis eksisteeris massimõrva eesmärgil.
