Kurikuulsad kaksikud Tiit ja Teet tegutsevad jälle?
Facebookis levib kiri, mis hoiatab inimesi "Võsareporteri" saates kuulsaks saanud kaksikutest ehitusärimeeste Tiidu ja Teedu uue ettevõtmise eest. Ettevõttelt, mida kirjas süüdistatakse, ei õnnestunud kommentaari saada, kuid politsei kommentaar võtab suisa nõutuks.
"Eestis on asunud taas tegutsema kaksikvennad Tiit ja Teet Kääpa nime all Kvaliteet Kivi OÜ.
Ühel vanaproual oli plaan veidi ehitustööd teha ning ta leidis ajalehest telefoninumbri, millele ta ka helistas. Vennad koostasid eellepingu Tiit Salu nime all, kellel pole nendega tõenäoliselt mingit pistmist.
Veidi asja uurinud, keeldus vanaproua sulidega koostööst, mispeale riputati vanainimese telefoninumber seksportaalidesse nagu mahajataha.com (õnneks on tegu normaalse portaaliga, mis peale teatamist kuulutuse kiirelt blokeeris), voodi.ee (mis endiselt laseb kuulutada vanainimese telefoninumbriga, kuigi neid on informeeritud numbri tegelikust omanikust) ja iha.ee.
Tekib lihtsalt küsimus, miks ei kontrolli portaalid tegelikke telefoninumbri omanikke, kasvõi näiteks kinnitus-SMS-iga. Praegu võib igaüks üles riputada mida iganes ja ükskõik kelle telefoninumbriga.
Vanaprouast on lihtsalt kahju. Hoiatage oma vanemaid petturite eest ja olge ise ka ettevaatlikud. Enne kui asute lepingut sõlmima, tehke taustauuring. Jagage ja teavitage," kõlab suhtlusvõrgustikus kulutulena leviv teade.
Telefoninumbrile, mis krediidiinfo andmeil peaks olema Kvaliteet Kivi OÜ kontaktnumber, vastab üsna napisõnaline meesterahvas, kes ei tutvusta end, kuid kinnitab, et tegu pole kohe päris kindlasti sellise ettevõtte telefoninumbriga ning tema ei tea kõnealuse ettevõtte tegemistest mitte midagi.
Vähemalt üks vendadest, nimelt Teet, on tõesti Kvaliteet Kivi OÜ juhatuse liige ja osanik, kuid internetis eksponeeritud valede kontaktandmete tõttu ei õnnestunud ettevõttelt kommentaari saada.
"Kui inimese andmeid on sellisel moel väärkasutatud ja portaal ise ei ole nõus kuulutust maha võtma, siis on inimesel võimalik abi saamiseks pöörduda hagiga tsiviilkohtusse või avaldusega andmekaitse inspektsiooni poole. Paraku tuleb pöördumine teha iga kuulutustekeskkonna kohta eraldi ehk inimene peab ise üles leidma kõik need kohad, kus tema andmeid on väärkasutatud. Siin on abiks erinevad otsingumootorid või ka näiteks Google Alertsi laadsed rakendused, mis kindla regulaarsusega automaatselt märksõnade alusel veebi monitoorivad," ütleb veebikonstaabel Maarja Punak.