Miks pole "Õnne 13" põhjal tehtud täispikka mängufilmi?

60-70ndatel aastatel tehti arvukalt erinevaid mängufilme ja need on tänapäeval aegumatud klassikafilmid, sest neid vaadatakse ikka ja jälle, mis sellest, et neid on juba sadu kordi nähtud. Tänapäeval tehtavate filmide puhul on lood sellised, et vaatad ühe korra ära ja rohkem pole huvi neid enam vaadata.

Kindlasti on Oskar Lutsul ja teistel kirjanikel veel küllaga teoseid, mida filmistsenaariumina kasutada annaks, et teha taas üle hulga aja mõni hea film. Häid näitlejaid peaks meil ikka olema, või kuidas?

"Kevade", "Suvi", "Sügis", "Siin me oleme", "Mehed ei nuta", "Noor pensionär", "Ukuaru", "Naine kütab sauna", "Viini postmark" ja nii edasi on aegumatud kultusfilmid, mida rahvas ikka ja jälle vaatab, kui neid teleekraanil näidatakse.

Esimesed kolm nimetatud filmi on tehtud Oskar Lutsu teoste põhjal. "Kevadet" on hakatud ka nii-öelda solkima, sest sellest filmist on võetud teatud episoodid välja ja näitlejad Ott Sepp ja Märt Avandi on teinud nendest oma shownumbrid.

Ka praegusel ajal on mitmeid erinevaid filme meie praeguste kirjanike teoste põhjal. Need pole leidnud publiku poolt sooja vastuvõttu.

Kindlasti on nii Oskar Lutsul kui mitmetel teiste endisaegsetel kirjanikel veel kusagil arhiivis põnevaid teoseid, et neist filmistsenaariume kokku panna. Näiteks Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" järgi tehti "Siin me oleme". Kindlasti on ka Juhan Smuulil veel mitmeid taolisi põnevaid teoseid, et ka neist uued filmid teha.

Kahjuks pole meie hulgas enam Sulev Nõmmikut, Ervin Abelit ja Lia Laatsi ning teisi armastatud näitlejaid, aga olemas on Ita Ever, Malle Pärn, Eva Vilt-Malleus ja paljud teised suurepärased näitlejad ning põhjust uusi mängufilme teha oleks küll.

Kauaaegne sari on näiteks "Õnne 13". Ka selle sarja põhjal võiks teha mängufilmi. "Õnne tänava lood" ilmus raamatuna, aga selle põhjal võiks ka filmi teha.

Selle asemel, et parodeerida praegusel ajal lihtsalt vanade kultusfilmide episoode, võiks teha hoopis uusi häid mängufilme