Absurd jätkub: tudeng jäi õppetoetusest ilma, kuna tegi gümnaasiumis kooli kõrvalt tööd

Tänu hilistele loengutele ja õppekoormusele ei ole mul enam võimalik regulaarselt raha teenida ning omada kindlat sissetulekut, nagu seda tegin kõik 3 gümnaasiumiaastat. Sain koha Tallinna Tehnikaülikooli erialale, millega kindlasti soovin end tulevikus tugevalt siduda, neelasin oma uhkuse alla ja leppisin sellega, et isa peab minu väikse õe kõrvalt ülikooliaastail ka mind endiselt toetama.

Minu ainus vastutasu talle oli, et tema tütrest saab kord omal alal professionaalne, aus ja südamega asja juures olev töötaja. See selleks. Ometigi paistis, et tasuta kõrgharidusega kaasneb ka positiivne külg. Kuna mul on üks vanem, kellel on kaks õppivat last, on tema sissetulek ühe inimese kohta ilmselgelt alla vajaliku piiri. Niisiis oli mul natukenegi võimalus kergendada koormat oma kalli isa rahakotile.

Mõtlesin, et juhutöid ikka alati leiab ja ehk on kuid, mil suudan ise ots otsaga kokku tulla - olen ju ometi juba täisealine tütarlaps. Esitasin riik.ee lehel haridus- ja teadusministeeriumile taotluse ja vastus tuli sekundiga. Suu kukkus lahti. Minu pere sissetulek ületas 2,5 euroga vajaliku piiri! Teadsime, et see on võimatu, aga ennäe imet, asja uurides mõistsime, et tegu oli meie mõlema sissetulekutega.

Et mul pole sellel aastal enam võimalik 100 tundi kuus töötada, kuna vastasel juhul jään õppetöös maha ja hakkan oma "tasuta" kõrghariduse eest kõrget hinda maksma, ei kõiguta kedagi. Fakt, et tulu, mille pärast ma viimases gümnaasiumiklassis hullupööra rahmeldasin ja kiirtoidurestoranis burgeripihve keerasin ning millega katsin nii mõnedki oma kulud, edaspidi saamata jääb, ei huvita siin absoluutselt mitte kedagi. Säh sulle vajaduspõhist toetust.

Jõudsime isaga lihtsale järeldusele, et tegin liiga palju tööd - 2,5 euro eest liiga palju. Ei tasu meie riigis noorel ametlikku töölepingut sõlmida, töökogemusi saada ja töö ning vastutusega harjuda.

Olen sellel teemal ka varasemalt palju sõna võtnud ja vastus pole olnud mitte alati positiivne. Miks peakski? Et vältida pikki diskussioone, teen asja juba eos selgeks. Kui tasuline kõrgharidus tähendab seda, et mul on täisealise inimesena võimalik ise omale raha teenida, et mul on võimalik saada toetust vastavalt sellele, milline on minu õpitulemus, et ma ei ole sunnitud hariduse saamiseks veel vähemalt 5 ülikooliaastat oma isale toetuma ning et mul on võimalus võtta vastutus ja ellu astuda, siis jah: ma pooldan tasulist kõrgharidust!