Erik Männik: Sõjalise jõu kasutamine Süürias on küsitav
"USAs on elanikkonna enamus sõjalise jõu kasutamise vastu ning esialgu ei ole kuigi palju riike, kes oleksid valmis koos USAga otseses sõjalises aktsioonis osalema," ütles Männik Delfile.
Männik rõhutas, et kuigi USA välisministri John Kerry teatel on sõjalist aktsiooni toetavate riikide arv juba kahekohaline, ei ole siiski selge, kas ja mis tingimustel nad on valmis operatsioonis osalema.
"Süüria „karistamine“ on retoorika, mis varjab tõsiasja, et sõjalise jõu rakendamine Süüria valitsuse vastu tähendab igal juhul sekkumist kodusõtta mässuliste poolel," toonitas Männik.
Ta lisas, et Süüria kodusõda on tugeva religioosse ja regionaalse kontekstiga sõda, kus järjest islamistlikumaks muutuvad peamiselt sunniitidest mässulised võitlevad alaviitide juhitud Süüria režiimi vastu. Männiku hinnangul on lahtine, kas alaviidist al-Assadi juhitud Süüriale on põhimõtteliseltki võimalik oma tahet sõjalise jõuga peale suruda olukorras, kus alaviidid võivad tunnetada al-Qaeda ja teiste mässuliste poolt eksistentsiaalset ohtu.
Männik lisas, et luureandmetel on al-Assad kasutanud keemiarelva ülimalt tõenäoliselt, kuid mitte tõestatult. Samuti ei ole kindel, kuidas mõjutaks rünnak kogu regiooni stabiilsust. "Kõik need asjaolud muudavad sõjalise jõu kasutamise Lähis-idas, kus Iraagi sõda on kõigil värskelt meeles, küsitavaks," ütles ta.
