FOTOD ja VIDEO: Üle poole miljoni katalaani moodustas 400-kilomeetrise inimketi iseseisvuse toetuseks

Sajad tuhanded katalaanid ühendasid kolmapäeval käed 400 kilomeetri pikkuses inimketis, et sundida Hispaania valitsust lubama neil iseseisvumise ühe hääletada ja oma riik luua.

Kollastes T-särkides ja rahvuslippe lehvitavad meeleavaldajad tõstsid ühiselt käed linnades ja maapiirkondades, hüppasid ja karjusid, kui kett oli edukalt moodustatud, vahendab Reuters.

„Me tahame referendumit, et näha, kas iseseisvusel on enamuse toetus. Probleem on see, et Hispaania ei kuula. Meie ainus lootus on, et Euroopa ja ülejäänud maailm avaldaks Hispaania valitsusele survet,“ ütles 39-aastane ametnik Ester Sarramona.

Sarramona, tema mees ja nende lapsed ühinesid inimketiga Kataloonia pealinna Barcelona südames. Nagu paljud teised katalaanid ütlesid nad, et nende regiooni koheldakse maksude ja kultuuuriküsimustes ebaõiglaselt, vaatamata sellele, et neil on märkimisväärsed omavalitsusõigused.

Sügav majanduslangus ja avalike kulutuste kärped viiendiku Hispaania tööstustoodangust andvas jõukas Kataloonias on tekitanud rahulolematust Madridi keskvõimuga.

Küsitluste järgi on toetus eraldumisele pidevalt kasvanud ning on mõnedel andmetel jõudnud 50 protsendini.

7,5 miljoni elanikuga regiooni kasvav separatism tekitab suurt peavalu Hispaania peaministrile Mariano Rajoyle, kes on samas haaratud korruptsiooniskandaali ning üritab Hispaaniat majanduslangusest välja tuua, surudes läbi ebapopulaarseid kulukärpeid.

Kataloonia rahvuspäeval moodustatud inimkett oli mõeldud rahvusvahelise tähelepanu juhtimiseks iseseisvusliikumisele.

Rajoy ja Kataloonia president Artur Mas kohtusid salaja augustis ning on andnud mõista, et võivad jätkata läbirääkimisi, et lõpetada aasta kestnud vastasseis referendumi ja regioonile suuremate maksuõiguste andmise küsimustes.

Rajoy väidab, et referendum Kataloonia iseseisvuse üle oleks põhiseadusevastane ning on lubanud selle kohtu kaudu blokeerida.

„Kui me ei saa referendumit, muutuvad inimesed lihtsalt veel frustreerunumaks,“ ütles Prantsusmaal elav skulptor Bernat Cabero, kes oli sõitnud inimeketi ajaks koju Katalooniasse.

Korraldajate sõnul osales üle poole miljoni inimese ning täideti eesmärk moodustada katkematu kett Püreneedest põhjas kuni Valencia regiooni piirini lõunas.

Maanteedel tekkisid ummikud, sest politsei sulges mõned teed. Pärast keti moodustamist lõppes rahumeelne meeleavaldus kiiresti ja kõik suundusid koju.

Ainus teadaolev intsident toimus siis, kui umbes 20 Hispaania ühtsust pooldavaid hüüdlauseid karjunud paremäärmuslast lasid pidutsevate katalaanide pihta pisargaasilaadset ainet, teatas kohalik meedia. Viis inimest vajas arstiabi.

Kataloonia inimeketti inspireeris 1989. aastal toimunud samasugune sündmus Eestis, Lätis ja Leedus.

Katalaani separatistid jälgivad tähelepanelikult ka 2014. aasta septembriks kavandatud Šotimaa iseseisvusreferendumit, lootes, et see edendab Euroopa Liidu riikide regioonide enesemääramise ideed.

Kataloonia iseseisvuse vastased väidavad, et regioon ei ole kunagi olnud täiesti eraldi riik. Keskaegne Kataloonia vürstiriik sattus Aragoni krooni võimu alla, kuigi tal oli lubatud ajada oma asju generalitat'iks nimetatud institutsiooni kaudu.

Inimkett moodustati kolmapäeval kell 17.14, mis sümboliseerib aastat 1714, kui kuningas Felipe V generalitat'i pärast Hispaania pärilussõda likvideeris.

President Mas on ähvardanud kuulutada välja ennetähtaegsed valimised ja kasutada neid rahvahääletusena eraldumiseks, kui Rajoy kasutab kohtuid referendumi blokeerimiseks. Seda peetakse riskantseks sammuks, sest Masi poliitiline allianss on viimase aasta jooksul kaotanud toetust vasakpoolsematele separatistidele.

Mas on delikaatses olukorras, sest Kataloonia eelarvepuudujääk on nii suur, et keskvalitsus pidi regiooni eelmisel aastal välja aitama.

„Me räägime Hispaania valitsusega, aga mul on suuri kahtlusi, kas see kannab vilju,“ ütles Mas kolmapäeva hommikul.

Rajoyl ei ole palju manööverdamisruumi, sest igasugune järeleandmine Katalooniale kutsuks esile proteste teistes autonoomsetes piirkondades, nagu näiteks Baskimaal.