Anonüümseks jääda soovinud kodanik ütles, et viib oma prügi juba viimased kümme aastat elukohale väga lähedal asuvasse prügilasse ja seetõttu ei ole ta linna poolt korraldatud jäätmevedu kunagi vajanud.
"Iseseisev prügiviimine tuleb mulle kümme korda odavam: prügila asub kodu lähedal, nii et panen prahi järelkärule, viis minutit sõidan ja maksan selle eest neli eurot kuus," seletas ta.
Kodanik rääkis, et tema eesmärk on saada omavalitsuselt vabastus pealesurutud lepingust Ragn-Sellsi prügivedajaga, senised läbirääkimised linnavalitsusega ei ole aga tulemusi andnud. Linnavalitsus on vastuseks saatnud väljavõtteid kehtivast seadusest, mille alusel loetakse elanikku automaatselt liitunuks omavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveoga.
Puuduolev punkt seaduses
Murelik maardulane ütles, et on seadustega kursis, aga neid võiks pisut kohendada. "Tegemist on jälle ühe sellise seadusega, mis on suunatud neile, kellele pole miski püha. Seadus reguleerib liialt korralikke kodanikke - täpselt nagu kellast-kellani alkoholimüügiseadus," arvas ta. "Saan aru, et automaatse prügikorraldusega püütakse vältida seda, et mõni hooletu viskab lihtsalt oma prügi metsa alla, kuid mina saan tõestada, et ma nii ei tee," oli ta nördinud.
Nii keskkonnaamet kui Ragn-Sells kinnitasid Delfile, et seadused hetkel paraku nii ette näevad ja probleemidega tuleb omavalitsuse poole pöörduda. Keskkonnaameti keskkonnaosakonna jäätmete peaspetsialisti Reet Sillabergi sõnul püütakse selliste meetmetega vältida ebaseaduslikku jäätmekäitlust, näiteks prügi põletamine või metsa alla viimine.
Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg kinnitas, et automaatse prügikorralduse näol ei ole tegu ka prügiveo firmade lobitööga ja nemad täidavad vaid seadusest tulenevat ja omavalitsuse poolt antavat kohustust. "Eesti Jäätmekäitlejate Liit on küll teinud keskkonnaministrile ettepaneku korraldatud jäätmeveo turu osaliseks avamiseks, kus teenindamine oleks võimalik tegevusloa alusel ja kodanik saaks teenindajat valida," rääkis ta.
Maardu kodanik võttis ühendust ka jäärmekorraldusoperaatori Veoliaga, kelle hallatavasse prügilasse ta oma prügi viib. Seal valgustati teda, et varem oli jäätmeseaduses tõepoolest sees punkt, et omavalitsus võib erandkorras elaniku jäätmekorraldusega mitteliitunuks lugeda, kui ta on esitanud põhjendatud avalduse. Kuna seda hakkasid teatud kodanikud kurjasti kasutama, võeti seadusest see võimalus ära.
