Uuring: õppejõudude arust määrab õppekvaliteedi tudengite motiveeritus, mitte lektorite pädevus

Poliitikauuringute keskuse Praxis uuringust selgus, et Eesti õppejõud hindavad oma pädevust kõrgelt ja peavad kvaliteetse õpetamise oluisimaks mõjutajaks üliõpilaste motiveeritust

SA Archimedese tellimusel valminud Praxise uuring „Eesti õppejõud 2012“ toob välja ka selle, et õppejõud tunnevad siiski märkimisväärset huvi enda õpetamisoskuste arendamise vastu.

Uuringust lähtub, et Eesti õppejõud hindavad oma pädevust erialaste teadmiste, mitte õpetamisoskuste põhjal. Õppejõud leiavad, et takistused õpetamisel tulenevad peamiselt sellest, et üliõpilased ei ole piisavalt motiveeritud ja ette valmistatud.

Nooremad õppejõud olid teistsuguste vaadetega, pidades olulisemaks üliõpilaste tagasisidet nende õpetamisoskustele. Samuti suhtusid nad ise oma pädevustesse kriitilisemalt.

Praxise hariduspoliitika analüütik Eve Mägi hinnangul on Eestis kõrgharidusstandardiga õppejõududele kehtestatud küll tehnilised miinimumnõuded, kuid sisulisi pädevusnõudeid seatud ei ole ja õppejõu pädevusmudeli näol on tegemist pigem soovitusliku dokumendiga. Eestis pole loodud ka süsteemi, mis võimaldaks õppejõudusid piisavalt jälgida ja hinnata.

Mägi rääkis, et õpetamisosksute teadlik arendamine on Eesti kõrgkoolides toimuma hakanud alles viimastel aastatel, kuid on väga tervitatav, et õppejõudude huvi õpetamisoskuste arendamise osas on tuntav. "Uuringust selgub, et huvi oma kolleegide õpetamisoskuste toetamise vastu on suur – ka nende hulgas, kes sellega veel tegelenud ei olnud," märkis ta.

Uuring „Eesti õppejõud 2012” on esmane statistiline ülevaade Eesti õppejõududest, nende tööst ja hoiakutest. Uuring korraldati veebiküsitlusena, mis hõlmas rohkem kui 800 õppejõudu.