Jaanus Piirsalu: Navalnõi edu Moskva valimistel tegi tema vangipaneku Kremlile raskeks
Kirjutasin oma eelmise kommentaari kaks nädalat tagasi samuti kohalike valimiste teemadel ning ennustasin siis kahte asja. Esiteks, et Moskvas pole oodata eriti põnevaid valimisi, sest istuv linnapea Sobjanin võidab suure tõenäosusega nagunii esimeses voorus. Teiseks, et huvitavat tulemust on oodata Venemaa suuruselt neljandas linnas, Uuralite pealinnas Jekaterinburgis, kus võib võita opositsiooni kandidaat Jevgeni Roizman.
Moskva suhtes läks täppi ja ei läinud ka. Täppi läks, et Sobjanin võidab esimeses voorus, aga täppi ei läinud selles mõttes, et valimised olid tegelikult huvitavad. Venemaa parlamendivälise opositsiooni tänane liider Aleksei Navalnõi kogus ikkagi suhteliselt uskumatu tulemuse oma 27 toetusprotsendiga ning ei jäänud palju puudu, et oleks tulnud teine voor, sest Sobjanin ületas nõutava 50 protsendi piiri väga napilt (kogus 51,4 protsenti).
Putini-ajal pole radikaalse opositsionääri tüüpi poliitik kunagi varem kogunud 600 000 poolthäält nagu nüüd tegi Navalnõi. Aga sellist Navalnõi tulemust julgesid ennustada isegi vähesed Moskva eksperdid.
Jekaterinburgi ja Roizmani osas läks aga ennustus täppi. Ta võitiski. Huvitav on nüüd vaadata, mis tast saab. Kas tal lastakse tegutseda ses miljonilinnas, mille volikogu ehk linnaduuma valimistel võitis ülekaalukalt võimupartei Ühtne Venemaa, või kuuleme varsti tema suhtes algatatud kriminaalasjadest. Igatahes kutsuti Roizman juba teisel päeval peale valimisi uurija juurde. Seni õnneks tunnistusi andma oma endise alluva kriminaalasjas.
Navalnõi kohta ootavad nüüd kõik hinge kinni pidades, mis saab tema kohtuasjast, nn Kirovlesi-nimelisest kelmuseloost, mis on paljude meelest selgelt pastakast välja imetud lugu. Kas ta pannakse vangi või ei? Esimese astme kohus mõistis suvel Navalnõi 5 aastaks vangi, aga lükkas selle täitamise edasi kuni teise astme kohtu otsuseni. Ehk siis Moskva valimiste järgsele ajale, kui ta on oma ülesande valimistel konkurentsi tekitajana täitnud.
Millise korralduse saab nüüd teise astme kohus Kremlilt? Kas panna Navalnõi kindluse mõttes vangi ja hoida teda edasistest lähiaja valimistest sõna otseses mõttes ohutus kauguses või lasta ta enamuses süüdistustes õigeks mõista ning tekitada endale väga tõsine peavalu järgmise aasta Moskva volikogu valimisteks ja kolme aasta pärast riigiduuma valimisteks?
Oleks Navalnõi kogunud valimistel 10-15 protsenti häältest, nagu algul eeldati, poleks küsimustki, aga 27 protsenti häältest maailma ühe mõjukama pealinna (seda näitab kasvõi praegune Süüria kriis) juhi valimistel paneb Kremli siiski mõtlema.
Kui Navalnõi peaks vangi minema, võib temast saada veel suuremgi märter kui Hodorkovskist, kelle karistus on paljude venemaalaste arvates õiglane ainuüksi selle pärast, et sellist varandust lihtsalt ei saanud Venemaal 15 aastat tagasi läbinisti ausal teel kokku korjata. Enamus venemaalasi ei hakka iialgi rikkale kaasa tundma. Navalnõi pole aga rikas ning tema puhul on enamusele venemaalastele kohtuasja poliitiline taust palju arusaadavam. (Muidugi neile, kes sellest üldse kuulnud on.)
Pakun, et Kreml läheb - nagu tavaliselt - siiski kindla peale välja ning laseb Navalnõi süüdi mõista. Nii on harjumuspärasem ja käremeelsed on Putini ümbruskonnas praegu ülekaalus. Väga raske on uskuda, et Kreml asub Navalnõiga mingitele läbirääkimistele. Veelgi raskem on uskuda isegi vastupidist – et Navalnõi laskub mingile diilile Kremliga.
Süüdi mõistmine ei tähenda automaatselt Navalnõi vangipanekut, sest karistus võib olla ka tingimisi. See oleks Kremlile hea variant, sest see hoiaks Navalnõi eemale vähemalt Moskva duumavalimistest järgmisel aastal. Hiljem saab Kreml otsustada, mida edasi teha, sest kolm aastat (järgmiste Vene riigiduuma valimisteni) on ikkagi pikk aeg ning arvestades Vene parlamendivälise opositsiooni keerulisi omavahelisi suhteid pole üldse välistatud, et selle liidrid lähevad omavahel tülli vms.
Kuni Kreml mõtleb, tsiteerin mõningaid Navalnõi mõtteid, mida ta väljendas pikas ja põhjalikus intervjuus mais ilmunud ajakirja GQ venekeelses versioonis.
Eriti rajult ja tabavalt iseloomustas ta Venemaa nn parlamendivälist opositsiooni, mille kindlaks liidriks ta nüüd Moskva valimistega tõusis: „Kui sa tahad olla Venemaa parim opositsioonipoliitik – siis see on väga lihtne. Tööta kolm päeva nädalas. Ja sinust saab kõige parem. Sinust saab populaarsem poliitik kui mina, populaarsem kui koordinatsiooninõukogu (Venemaa parlamendivälise opositsiooni nominaalselt juhtiv organ, mis valiti aasta algul - J.P.), sa võidad ükskõik millised valimised opositsiooni seas. Sellepärast, et keegi ei tee mitte midagi! Ma ei heida seda ette neile inimestele, aga kogu nende tegevus seisneb selles, et teha avaldusi: „Mis oleks kui võtaks vastu avalduse!“ Ei ole vaja teha avaldusi, vaid tuleb võimule teemasid peale suruda. Vot me surusime neile peale Pehtini, Malkini. (Vene parlamendisaadikud, keda Navalnõi süüdistas oma välismaal asuva kinnisvara varjamises - J.P.) Nad olid sunnitud välja mõtlema mingid strateegiad.“
Miks Navalnõi tegeleb poliitikaga ja peab aktiivselt blogi: „Poliitika – see on äärmiselt kaasakiskuv asi. Sellest on väga raske lahti öelda, võimatu. Sellest saab lahti ainult sunniviisiliselt. /---/ Ajalehe väljaandmine maksab metsikult raha. Minu blogi loeb üle poole miljoni nädalas. Kuus – poolteist miljonit unikaalset kasutajat. Mul tuleks kulutada suur hulk raha, et välja lasta sellise tiraažiga ajalehte, ma pean toitma tervet karja mõttetuid muidusööjaid-ajakirjanikke, avaldama horoskoope ja ristsõnu. Milleks mul seda vaja? Teatud määral on täna poliitika naasnud 1905. aastasse. Lenin rääkis siis, et ajaleht on kollektiivne organisaator. Täna on blogi selline kollektiivne organisaator.“
Kriminaalasjadest ja vangipanekust: „Mulle räägiti koge aeg: sind pannakse vangi või lüüakse maha. Kui (sellised) perspektiivid muutuvad abstraktsusest reaalsuseks – algatatakse kriminaalasju ning ei jää enam ühtegi sugulast, kelle juures pole korraldatud läbiotsimisi, siis mingit õnne sa selle üle ei tunne. Ilmselt läheb nii, et see lisab mulle ainult punkte nagu igale inimesele, keda mitte millegi eest vangi pannakse. Kõik ju näevad, et see on tavaline inimene, kes elab Maarinos (Moskva äärelinnaosa, suur magalarajoon - J.P.), võitleb sulidega ning selle-eest nad panid ta kinni. Kõik ütlevad: ebaõiglaselt pandi vangi.“
