"2110 - tänapäeval kahjuks selliseid äppe ei ole, nagu siis. Sai kakelda, sai betooni segada, sai tõkiskingana kasutada," kirjutab üks lugeja.

"Nokia 2110. Soomest ostsin. Peale tax-free tagasisaamist kujunes hinnaks ca 7000 krooni. See oli väga soodne, sest Tallinnas poes maksis 12 000. Teenis mind 3 aastat ühegi probleemita," meenutab teine sama aparaati.

"Mul oli Nokia 1610 - see, millel sai vardataolise antenni välja sikutada. Jeerum kui raske see oli, kiskus sõna otseses mõttes jope viltu seljas. Ja viimane Nokia oli üks esimesi n-ö nutikaid telefone E65. Kusjuures siiani töötab ja aku peab julgelt 5-6 päeva, kui telefoniga normaalselt helistada. Praegune HTC nutikas peab vaevu 1,5 päeva," teatab kommenteerija.

"Töötelefon oli NMT 450, eelmise töötaja pärandus. Esimene uus pill oli 5110. See oli küll ülikõva - otseses mõttes. Neid mahakukkumisi ja märgi jopetaskuid, mis ta välja kannatas! Järgmine omanik oli tal mõni Keila-Joa autorüüstaja. Ehk sai õnnelikuks. Jah, olid ajad, kui telefon jõudis mitu akut üle elada ja aku oli telefonist odavam," teab teine rääkida.

"Esimene ja viimane oli Nokia 6101. Töötab tegelikult siiamaani, aga klapp logiseb ja kõlarist enam väga hästi ei kuule. Praegu kasutan Samsungi nutikat. Isegi ei mõelnud seda soetades, et Nokia osta," tunnistab kolmas.

"Esimene 5110 (1999), seejärel 6210 (2001). Mõlemad tänaseni töökorras, teist sai isegi paar aastat tagasi asendustelefonina kasutatud. Töökindlus mõlemal ülihea, 5110-ga endal väga midagi ei juhtunud aga tutvusringkonnas suutsid saada korralikke kukkumisi - tuli ainult tükid kokku otsida ja kokku laduda ja töötas edasi.

6210 lendas jalgrattaga sõites korraliku kiirusega vöölt asfaldile - korjasin jupid kokku ja olin kindel, et tuleb järgmine päev uut ostma minna - ladusin kokku ja töötas edasi, üks nupp tahtis peale seda tugevamat vajutamist. Lõpuks oli kerge probleem aku ühendusega - 6-st kinnitusest, mis akut telefoni taga hoidsid, oli 2 murdnud ja aku enda korpusel pragu sees, mille tulemusena aku kippus loksuma ja kaotas vahel ühenduse.

Sama telefon sai hiljem merre uputatud - ei tulnud kohe meeldegi, et taskus on ja ei võtnud seega ka akut kohe ära vaid alles hiljem, kui telefon kontrollimatult värisema hakkas. Peale kuivamist hakkas põhimõtteliselt tööle, oli ainult veendunud, et peakomplekt taha lülitatud ja seega kõlar häält ei teinud. Peale remondis käimist soovitati kiiresti uus telefon otsida, et niiskuskahjustus korralik ja paari kuu pärast annab arvatavasti saba. Peale seda oli veel paar aastat põhitelefon, siis sai reservi jäetud ja aegajalt varutelefonina kasutatud," jutustab rahulolev kasutaja.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena