Kas käekiri kaob tulevikus ära?

Aastatuhandeid on inimesed kasutanud käsi selleks, et kas koopaseintele või ajalooürikutele endast või mõnest sündmusest jälg jätta, kuid praegusel infoajastul õpivad lapsed enne käsitsi kirjutamist arvuti klaviatuuri selgeks ning paljusid asju saab ajada ilma paberit määrimata.

Nutitelefonide, tahvel- ja sülearvutite ning interneti levik on soodustanud seda, et paljusid asju saab ära teha paberivabalt ja kiiremini. Näiteks e-kirjad jõuavad kiiremini kohale kui paberkirjad, lisaks on nende saatmine lihtsam. E-kirju saab enne saatmist hõlpsamalt ümber korrigeerida ning teksti juurde lisamine või kustutamine pole selline mustkunst nagu tavakirjas. Telefoniga saab saata lühikesi SMS-sõnumeid, mis jõuavad mõne hetkega kohale. Lisaks saab ju telefonidega üksteisega ka hääle abil suhelda.

Tänapäeval pole vaja isegi allkirja paberile anda, kuna digiallkirjastamisega saab kõik ära tehtud. Ka koolid soosivad seda, et lapsed kasutaksid rohkem arvuteid. Näiteks on koolid lubanud kinkida tahvelarvuteid neile, kes tulevad nende koolidesse. Lisaks toimuvad nii ülikoolides kui ka keskkoolides palju tunde arvutiga.

Mitme raamatu autor ja motivatsioonikõneleja Cyndi Kaplan-Freiman avaldas 2010. aastal uurimustöö, milles kirjutas, et käekiri on välja suremas.

"Me elame maailmas, kus kasutame tekstsõnumeid, säutsume Twitteris, kirjutame e-kirju ja kiirsõnumeid. Käekirja teadvustatud väärtus ei ole enam oluline. Paljud meist kasutavad pastakat ainult allkirja andmiseks või õnnitluskaardile kirjutamiseks," kirjutas Kaplan-Freiman oma uurimustöös.

"Uued kommunikatsioonivahendid on kiiremad ja efektiivsemad, kuid käekirja kadumine on kaotus ning me ei pruugi sellest aru saada enne, kui on juba liiga hilja," hoiatas Kaplan-Freiman.

Vaadates näiteks seda, kui tihti ma ise pastakat kätte võtan, siis ei meenugi, kunas see täpselt oli. Kõik asjad saab ju arvuti taga aetud. Praegu võib öelda, et näiteks kooliajal õpitud vene tähestiku tähtedest ei oska ma suuremat osa enam kindlasti kirjutada.