Hiina langev täht Bo Xilai mõisteti vangi
Hiina riikliku meedia teatel mõisteti korruptsiooni süüdistusega kohtu all olev võimu kuritarvitajast poliitik Bo Xilai elu lõpuni vangi. Chongqingi endine kommunistliku partei juht visati parteist välja pärast skandaali Briti ärimehe Neil Heywoodi mõrva ümber, mille eest Bo naine Gu Kailai juba aasta eest vangi mõisteti.
Bo oli viimaste aastate kõrgeim ametnik, kes kommunistlikult juhitud Hiinas kohtu ette astus, teatas telekanali BBC1 hommikuprogramm Breakfast.
Riiklik uudisteagentuur Xinhua andmetel kasutas Bo süüdistuse alusel ära oma ametikohta äärmiselt suure koguse raha ja muu vara vastuvõtmiseks. Samuti süüdistati teda riigi raha omastamises. Bo eitas kõiki süüdistusi.
Hiina seaduste alusel on võimalik mehel otsust kümne päeva jooksul edasi kaevata, kuid CNNi korrespondendi David McKenzie sõnul on üsna ebatõenäoline, et ta sellega mingit edu saavutab, sest ka kommunistliku partei ladvik seisab arvatavasti süüdimõistva otsuse taga.
"Kohtuasi oli äärmiselt keeruline", ütles kohtunik Wang Xuguangi.
Bo'd peeti alati tõusvaks täheks Hiina ainuvalitseva kommunistliku partei ridades ja ta oli üks riigi mõjuvõimsam ametiisik.
Wang Lijun roll
Kriitika alla sattus Xilai pärast seda, kui Chongqingi endine politseiülem Wang Lijun põgenes 2012. aasta talvel kohalikku USA konsulaati. Wang tegi süüdistusi seoses Heywoodi surmaga, kes suri aasta enne seda.
Wangi intsidendi järel hakati Heywoodi surma uurima. Bo'd kahtlustati mõrva varjamises ning ta vallandati kõigist parteilistest ametitest. Bo abikaasa Gu' mõisteti Heywoodi mõrva eest tingimisi surmanuhtlus, mis tähendab Hiinas tavaliselt eluaegset vanglakaristust.
Wang mõisteti samal ajal 15 aastaks vangi ülejooksmise, võimu kuritarvitamise ja altkäemaksu võtmise eest.
Kunagine tõusev kommunist
Bo oli Chongqingi parteijuhi rollis populaarne. Teda teati kahe suure kampaania järgi: üks oli laiaulatuslik võitlus kuritegevuse vastu ja teine Hiina vanade kommunistlike väärtuste propageerimine.
Analüütikute sõnul tekitas Bo oma ambitsioonide ja toretseva stiiliga omale vaenlasi ning parteijuhid pidasid teda vastuoluliseks isiksuseks.
Tema populistlikku maoistlikku nostalgiat – ta õhutas näiteks avalikult laulma vanu kommunistlikke laule – peeti aga Hiina reformimeelsemate juhtide poolt ohtlikuks.
