Uus nimekiri sisaldab 997 nime, kellest enamik on mustlased, ning mille koostas Skåne politsei, teatas ajaleht Dagens Nyheter. Üle saja nime kuulub alla kümneaastastele lastele, vahendab The Local.
Esmaspäeval teatati, et samal politseijaoskonnal oli nimekiri 4029 mustlasest, kelle hulgas oli ka väikseid lapsi. Pensionil politseinik teatas teisipäeval, et esimene ja põhjalikum nimekiri koostati 2005. aastal.
Skåne politsei eitas alguses esimese registri olemasolu, kuid hiljem kinnitas seda, lisades, et selle pidamiseks polnud luba antud. Hiljem esmaspäeval kaebasid politseinikud enda peale sellise nimekirja koostamise pärast.
Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt rõhutas New Yorgis, et sellise registri pidamine on Rootsi seaduste rikkumine.
Kuigi politseinikud eitasid, et politseijaoskondade andmebaasides on rohkem selliseid nimekirju, paljastas Dagens Nyheter teisipäeval, et olemas on ka teine nimekiri ligi tuhande nimega. Kahe nimekirja vahel on mõningaid kattuvusi, kuid enamikku teises nimekirjas leiduvatest nimedest esimeses ei ole.
Teist registrit hoiti samas kohas, kus esimestki – arvutifailis nimega „rändrahvas“.
Dagens Nyheteri teatel koosnevad andmebaasid sugupuudest, mis sisaldavad isikukoode ja aadresse koos nooltega, mis näitavad, kuidas nimekirjas olevad inimesed omavahel suguluses on.
Anonüümseks jäänud nüüdseks pensionil politseinik kõne all olevast jaoskonnast ütles ajalehele Aftonbladet, et nimekiri koostati kaheksa aastat tagasi, kui piirkonnas toimus rida kuritegusid, mille toimepanemises politsei kahtlustas mustlasi.
„See oli vale, aga me ei hoolinud neist inimestest üldse,“ ütles pensionil politseinik Aftonbladetile. „Me hoolisime ainult sellest, mida pidasime huvitavaks kriminaalsest vaatepunktist. Süütuid see loomulikult kunagi ei puudutanud.“
Rootsi diskrimineerimisvolinik alustab uurimist, et teha kindlaks, kas registrisse kantud inimesi on politsei nimekirja alusel kuidagi diskrimineeritud.
Dagens Nyheteri intervjueeritud juristide sõnul rikuvad nimekirjad mitmeid seadusi, sealhulgas Euroopa inimõiguste konventsiooni, politsei andmete seadusi ja politsei jälitusregistrite seadust.
