Koolid tunnevad kõige rohkem puudust suusavarustusest
Koolide sportimistingimuste ülevaatest selgub, et võrreldes soovitusliku arvuga on sportmängude inventari piisavalt vähemalt pooltes koolides, samas on talispordi inventari piisavalt ainult kuuel protsendil koolides.
Kõige paremini ollaksegi varustatud sportmängude inventariga, mida on erinevate spordivahendite lõikes piisavalt 54 protsendi ulatuses.
Võimlemise inventari on piisavalt 45, kergejõustiku inventari 40 ning muud inventari 44 protsendi ulatuses.
Kõige halvemas seisukorras on staadionid
Sportimispaikade kaardistamisel arvestati Eesti spordiregiregistri andmeid, 2298 sportimispaiga kohta.
Kui võimlate kasutusvõimalus on olemas kolmveerandil koolidest, siis suusaradade kasutusvõimalus vaid kümnendikul koolidest. Levinud sportimispaikade liikidest on kõige halvem tehniline seisukord staadionidel.
Popimad alad on korvpall ja võrkpall
Tunniväliseid spordiringe pakub 77 protsenti koolidest, keskmiselt on koolide spordiringidesse kaasatud iga kaheksas õpilane.
Kõige populaarsemateks spordiringides harrastatavateks spordialadeks on korvpall ja võrkpall, mille spordiringe on loodud kolmandikes koolides.
Järgnevad jalgpall ja kergejõustik.
Uuringust selgus ka, et spordiringide organiseerimist takistavad kõige rohkem ringitundide eest juhendajatele makstav liiga väike tasu ning transpordi või koolitranspordi ebasobiv kellaaeg.
Ülevaate Eesti põhikoolide ja gümnaasiumide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide sportimistingimuste ülevaate viis haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel läbi spordikoolituse ja -teabe sihtasutus.
Jaanuarist kuni septembrini kestnud projektis osales 99 protsenti aasta alguses tegutsenud õppeasutustest, mille õppeakavas oli kehaline kasvatus.
