Lugeja küsib: miks poed hinnasiltidega tünga teevad?
Polnud telefoni kaasas, kuid järgneva kogemuse osaks sain eile Säästumarketis: lihaletis ilutses punane allahindluse silt, mis tõotas müüa hea hinnaga kana. Kilohind oli 2.19, sildil kirjas Sämi kana, 1 kg. Aeg-ajalt on hea võtta terve kana ja see ära küpsetada, sest söögiks ja söögitegemiseks jätkub sellest päris pikaks. Hakates otsima siis lubatud Sämi kanu - ei leiagi, pole lihtsalt mitte ühtegi. Selle asemel on vahetamata sildi juurde kuhjatud hulganisti Talleggi broilereid, mille hinnasilti ei leidnudki.
Miks sellised asjad toidupoodides alatasa esinevad? Olgu, kui üks kord juhtub, siis on ununemise asi ja pole viga, aga see, et ilming on pidev, hakkab närve kulutama. Viga ilmneb alles makstes, kui peas arvutatud number ja kassanäit teps mitte kokku ei lähe. Kliendil tuleb kontrollima hakata, millise tavapärase hinnaga kauba ta nüüd sooduskampaania pähe endale korvi pani.
Milleks selline ajaraisk ja närvikulu? Tõsi, kui rahaline vahe on väike, siis ei tekita keegi sellest suurt probleemi, enamasti kannatatakse vaikselt ära. Kliendi sooviks on võimalikult kiiresti oma asjaajamistega poes ühele poole saada, mitte hakata müüjate või saalitöötajatega sõnasõda pidama teemal, kuidas kaup peaks lettidel paigutatud olema.
Raske on uskuda, et pidevalt unustatakse silt vahetamata või ei panda tähele, millise sildi juurde kaup paigutatakse. Sagedased juhtumid jaburatest allahindluse siltidest (sama hind allahinnatult) ja muu sarnane on kliendi teinud ebavajalikult ettevaatlikuks. Kahjulik nii kaupluse mainele kui ka kliendi närvidele ja rahakotile.