Ilves New Yorgis: kuidas väikesest armetust nõukogude vabariigist sai Ida-Euroopa tehnoloogiakeskus
Väike Balti riik, kus on vähem inimesi kui San Diegos, on viimasel ajal kiita saanud nii ilmse edu eest kasinuspoliitika alal (ja selle president Toomas Hendrik Ilvese väga avaliku kaitsmisega majandusteadlase Paul Krugmani vastu) ning riigi märkimisväärse tõusuga Ida-Euroopa tehnoloogiakeskuseks, kirjutab Business Insider.
President Ilves rääkis reedel New Yorgi Grand Hyatti hotellis Concordia Summitil esinedes viimasest. „Väljakutsuv, pidevalt kikilipsu kandev riigipea tõi välja kaks selget faktorit Eesti tehnoloogilises eduloos ja esitas veenva argumendi, et Ühendriikidel ei lähe nii hästi,“ kirjutab Business Insider.
Kuidas Eesti, 1,3 miljoni elaniku ja SKT-ga 22 100 dollarit inimese kohta sellega hakkama sai, küsib Business insider.
Ilves läks tagasi aastasse 1991, kui Eesti vabanes 50 aastast Moskva juhitud kommunismist. Riik oli Ilvese sõnul „väike armetu maha jäänud endine nõukogude vabariik“. Nõukogude võimu lõpp pakkus aga Ilvese sõnul puhta lehe uue infrastruktuuri jaoks ja Eesti suutis selle kahel moel ära kasutada:
Esiteks tõi Ilves välja lastele programmeerimise õpetamise. Varsti pärast nõukogude võimu lõppu näitas Eesti üles märkimisväärset ettenägelikkust, tehes koolides kohustuslikuks arvutiõppe, vahendab Business Insider Ilvese öeldut. Nüüd pakub Eesti lastele programmeerimistunde esimesest klassist alates.
Eesti rõhuasetus arvutiõppele oli õnnemäng, mis võttis 15 aastat, et ära tasuda, ütles Ilves Business Insederi teatel.
„Põhimõtteliselt, kui te tahate ühiskonda ümber kujundada, peate alustama noortest inimestest ja andma neile teatava hariduse, mis lubab neil tulevikuga tegelda,“ ütles Ilves. Lastele programmeerimiskeele õpetamine on Ilvese sõnul tegelikult lihtsam kui inimkeele õpetamine, sest see on „loogilisem“, vahendab Business Insider.
Teiseks tõi Ilves välja riikliku infrastruktuuri, mis tehnoloogiat toetab.
Kuna pärast nii palusid aastaid nõukogude võimu oli valitsuse infrastruktuurist nii vähe alles jäänud, kui Eesti 1990. aastatel oma infrastruktuuri ehitas, otsustati paberil asjaajamine vahele jätta ja minna otse üle elektroonilistele süsteemidele, kirjutab Business Insider. Selle tulemus on Ilvese sõnul see, et 98 protsenti pangaülekannetest tehakse internetis ja 25 protsenti inimestest hääletab internetis.
Et seda teha, pidi Eesti looma väga turvalise interneti ja Ilves kinnitas, et Eesti „on lahendanud dilemma internetiturvalisuse ja -vabaduse vahel“. Üks näide sellest on ID-kaartide süsteem ja elektrooniline allkiri. Süsteem kasutab 2048-bitist krüpteeringut ja Ilvese sõnul ei suuda isegi USA riikliku julgeoleku agentuur NSA seda murda.
Ilves leiab, et USA ja ülejäänud anglosaksi maailm jääb selles osas maha. Ta tõi välja, kuidas USA internetikaubanduses tuvastatakse isikut krediitkaardi ja kolmenumbrilise CVC koodi abil. „Ma ei suuda uskuda, et te seda teete,“ ütles Ilves. „See ei ole turvaline identiteet.“
Artikli varasemas versioonis oli tõlgitud originaalartiklist sõna "dingy" eesti keelde kui "räpane", ent antud kontekstis on õigem kasutada eestikeelse vastena sõna "armetu". Vabandame lugejate ees selle ebatäpsuse eest.
