Justiitsminister Pevkur peab Omski ekspankuri väljaandmise uuesti otsustama
Justiitsminister Hanno Pevkur peab üle 400 miljoni rubla ehk enam kui 10 miljoni euro omastamises süüdistatava AK BARS panga Omski filiaali eksjuhi Aleksandr Dmitrievi Venemaale väljaandmise osas uue otsuse tegema, kuna tema esimese otsuse Tallinna ringkonnakohus esmaspäeval tühistas.
Kui Tallinna halduskohus leidis, et justiitsministri otsus Dmitriev Venemaale välja anda oli igati pädev, siis ringkonnakohus leidis, et minister pole piisavalt käsitlenud küsimust, kas Dmitrievi süüdistamisel võivad olla poliitilised tagamaad. Samuti viitas ringkonnakohus asjaolule, et Venemaa ametivõimude teatel on üks Dmitrievile süüks pandud kuriteoepisood vahepeal aegunud. Kohus leidis, et selles osas ei saa Dmitrievit Venemaale välja anda ning minister peab oma otsuses sellele ka viitama, vahendas BNS.
Harju maakohus märkis tänavu märtsi keskel, et riigiprokurör Eve Olesk oli koostanud äärmiselt põhjaliku analüüsi Dmitrievi Venemaale väljaandmise õigusliku lubatavuse kohta ning kohtul pole ühtegi argumenti sellele vastu vaidlemiseks. "Väljaandmine Venemaale on lubatav, kui süüalusele süüks pandava karistuse eest on nii Eestis kui ka Venemaal ette nähtud vähemalt üheaastane vangistus ja nii see antud kaasuse puhul on," märkis kohus.
Väljaandmist piiravaid nüansse kohtu väitel Dmitrievi süüasja puhul pole. Muuhulgas tõi kohus välja, et Dmitrievile süüks pandavad teod ei ole Eesti ega Venemaa seaduste järgi aegunud, samuti pole tegemist poliitiliste süütegudega ning menetlusalust isikut pole neis süütegudes Eestis süüdi mõistetud, samuti pole Eestis menetlust alustatud. "Mis puudutab kaitsja peamist väidet, et Dmitriev pole talle süüks pandud tegusid toime pannud, siis Eesti kohus ei saa selles kriminaalasjas tõendeid hinnata," märkis kohus.
Dmitrijev vaidlustas maakohtu otsuse Tallinna ringkonnakohtus, kuid tänavu suve hakul jättis teise astme kohus jõusse maakohtu otsuse, mille järgi on endise pangajuhi Venemaale väljaandmine lubatav.
Ringkonnakohtu otsust seaduse järgi enam vaidlustada ei saanud ning materjalid liiklusid edasi justiitsministri lauale. Minister leidis, et Dmitrijev tuleb Venemaale välja anda, kuid endine pangajuht sellega ei leppinud ja vaidlustas ministri otsuse. Ministri otsust on menetluspooltel võimalik vaidlustada kõigis kohtuastmetes.
Dmitrievi kaitsjad on kasutanud alates käesoleva aasta algusest erinevaid võimalusi väljaandmismenetluse pikendamiseks. Nii taotlesid nad jaanuaris Venemaalt täiendavaid dokumente Dmitrievi süüasja kohta ning kohus oli sellega ka päri. Märtsi alguseks olid nõutud dokumendid menetluspooltel käes ning Harju maakohus andis 4. märtsil kaitsjale ja riigiprokurörile teada, et kohus arutab väljaandmist 5. märtsil. 5. märtsi istungil teatas Dmitrievi kaitsja, et vajab lisaaega kaitsekõne koostamiseks, mida kohus andis talle kolm päeva ehk 8. märtsini.
Keskkriminaalpolitsei pidas tänavu jaanuaris kinni Venemaal rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud ning üle 400 miljoni rubla ehk üle 10 miljoni euro omastamises süüdistatud AK BARS panga Omski filiaali endise juhi Aleksandr Dmitrievi.
Dmitriev on kohtumäärusega vahistatud kuni tema väljaandmiseni või väljaandmisest keelduva otsuse tegemiseni.
Venemaa võimud kuulutasid AK BARS panga Omski filiaali endise juhi ja Omski linnanõukogu endise liikme Aleksandr Dmitrievi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, süüdistatuna suuremahulistes mahhinatsioonides panga rahadega.
Juurdluse andmeil otsis aastail 2007-2009 AK BARS panga Omski osakonda juhtinud Dmitriev oma volitusi kasutades välja kodanikke, kellele vormistas varanduslikku seisu kinnitavate võltsitud dokumentide alusel üle 100 hüpoteeklaenu kogusummas enam kui 350 miljonit rubla ehk umbes 8,6 miljonit eurot. See raha oli kavas investeerida elamuehituseks Omskis. Lepingute vormistamise eest maksis Dmitriev variisikutele 1000-10 000 rublani ehk umbes 25-250 eurot.
Lisaks vormistas Dmitriev oma abide kaudu Omski volikogus, kes nimeliselt juhtisid tema kontrolli all olevaid ettevõtteid, umbes 80 miljoni rubla ehk kahe miljoni euro ulatuses laene.
Laenusummad kanti Dmitrievi näpunäitel üle seotud ettevõtetele, samuti kasutati neid isiklikult otstarbel. "Sealhulgas hinnalise vara - autode, kaatrite ja lennukite soetamiseks," teatas Venemaa prokuratuur.
2010. aasta keskpaigast andis Dmitriev juurdlusele ütlusi tunnistajana. 2010. aasta detsembrist ta enam uurijate juurde ei ilmunud, hiljem aga hakkas end uurimisorganite eest varjama ja õiguskaitseorganid kuulutasid ta üleriigiliselt tagaotsitavaks.
Advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat ja Aleksandr Dmitrievi kaitsja Dmitri Teplõhh pöörab kliendi palvel tähelepanu järgmistele asjaoludele:
1. Aleksandr Dmitriev ei ole temale etteheidetud tegu toime pannud.
2. Täielikult alusetu on väita, et Aleksandr Dmitriev või tema kaitsjad üritasid või üritavad pikendada väljaandmismenetlust. Isikule ei ole võimalik ette heita soovi ennast kaitsta ega ka seda, et ta ei ole nõus enda väljaandmisega.
3. Artiklis on kirjutatud, et „üks Dmitrievile süüks pandud kuriteoepisood on vahepeal aegunud“. Aleksandr Dmitrievile esitatud süüdistuses kajastatud episood (usalduse kuritarvitamine) aegus tegelikult 08.12.2010.a. ehk enne Aleksandr Dmitrievi Eestisse tulekut ja enne väljaandmistaotluse esitamist. Väljaandmine on lubamatu vastavalt KrMS §-le 440 lg 1 p 3 ja väljaandmise Euroopa konventsiooni artiklile 10, mille järgi on väljaandmist taotleva riigi seaduste kohaselt kuriteo aegumistähtaeg möödunud. Vaatamata sellele esitas Vene Föderatsioon väljaandmistaotluse, sh usalduse kuritarvitamises. Juba väljaandmise lubatavuse etapil viitasime kohtule, et vähemalt osad episoodid on aegunud lähtudes Vene Föderatsiooni seadusest. Alles 30.09.2013.a. otsuses leidis Tallinna Ringkonnakohus, et usalduse kuritarvitamise episoodi osas möödus aegumistähtaeg juba 08.12.2010.a.
4. Aleksandr Dmitriev ei ole kunagi eeluurimisest kõrvale hoidnud. 22.12.2010 sai klient Venemaal välispassi, registreeris oma tegeliku elukoha ja käis avalikult reisimas, sh ületas korduvalt Vene Föderatsiooni riigipiiri. Õiguskaitseorganitest ei ole võimalik avalikult kõrvale hoida. Seda tõendab fakt, et klient edastas riigile enda kohta käivaid andmeid täites isegi registreerimiskohustuse, rääkimata juba reisidokumentide vormistamisest ja riigi piiri ületamisest.
