Soome ajaleht: Venemaa ja Süüria suuri relvatehinguid on vahendatud Helsingis
Soome ajalehe Iltalehti teatel on Venemaa ja Süüria vaheliste suurte relvatehingute tähtis vahendaja tegutsenud Vene Föderatsiooni kaubandusesinduses Helsingis.
Suur hulk Süüriale tarnitud Vene relvadest on jõudnud Bashar al-Assadi armee kätte Helsingis sõlmitud tehingute abil. Soome valiti kohtumispaigaks ilmselt seetõttu, et Helsingis liikumine ei ärata kahtlusi, kirjutab Iltalehti.
Süürial ei ole Helsingis saatkonda ega konsulaati, lähim saatkond on Stockholmis. Moskvas oleksid aga võimalikud infolekked teiste riikide diplomaatidele.
Relvad ise on Iltalehti teatel teele saadetud Peterburist ja Murmanskist. Laevad on lossitud Süürias Latakias ja Tartusis. Viimane on Vene laevastiku tugipunkt Vahemerel. Musta mere marsruuti Venemaa kasutada ei saa, sest Türgi võiks laevad Bosporuse väinas peatada ja läbi otsida.
Iltalehti andmetel tegutses Süüria viimaste õhutõrjeraketikomplekside S-300 ja S-400 tehingute organiseerimisel võtmerollis Venemaa kaubandusesinduses Helsingis töötav endine ohvitser.
Tema positsioon diplomaatilises süsteemis ei räägi tema tegelikust positsioonist. Mehe positsioon täievolilise rahvusvahelise relvatehingute organiseerijana eeldab, et tal on kõrge positsioon või usaldus ka Venemaa sõjaväeluures GRU-s ja välisluureteenistuses SVR-is, kirjutab Iltalehti.
Uute õhutõrjerakettide S-400 Triumf tegevusulatus on 400 kilomeetrit ning rakettide S-300 Favorit tegevusulatus 300 kilomeetrit.
Süüria on ostnud Venemaalt ka õhutõrjeraketisüsteeme Pantsir S1E ja Buk-M2E ning soovib nüüd ka keskmaarakette Iskander, kirjutab Iltalehti.
Iskanderi võidakse varustada nii tavapärase kui ka tuumalõhkepeaga. Seega klassifitseerib NATO selle massihävitusrelvaks ja keelatud keskmaaraketiks. Tavapäraste lõhkepeade valik on mitmekesine.
Süüria on ostnud lisaks sellele kaks diiselallveelaeva Amur-1650 ja uurinud paljude teiste arenenud relvasüsteemide ostuvõimalusi, teatab Iltalehti. Süüria armee esindajad on püüdnud igati kindlustada, et tarnitavad relvasüsteemid on kõige viimasemad versioonid, võimsad ja efektiivsed.
Ainuüksi 2011. aastal viis Venemaa Iltalehti andmetel Süüriasse ligi miljardi euro eest relvi. Praegusel hetkel on täitmisel kolm Vene-Süüria relvatarnelepingut, mille koguväärtus on 1,9 miljardit eurot. Venemaa on võtnud nende lepingutega omale kohustuse tarnida Süüriasse muu hulgas 24 uut hävituslennukit MiG-29M/M2 ja kaheksa õhutõrjekompleksi Buk-M2E patareid koos rakettidega ning moderniseerida tuhat Süüria tanki T-72M. Lisaks sellele on leping kahe rannikukaitseraketisüsteemi Bastion tarnimiseks.
