Ivo Känd: lubaduste aeg
Hea on siis, kui on turvatunne, kui pole süütunnet edukuse pärast ega hüljatusetunnet seetõttu, et kuulud teatud rahvakihti. Oleme nii kaua masuaegses vaesuse ümberjagamises elanud, et ei oska justkui enam küllust ette kujutada ega seda normaalseks pidada. Aga küllus on olemas, ta on meie pärisosa ning meil on kõik eeldused ja õigus küllus mõtestatud töö ja loova elulaadiga endale välja teenida.
Rikkuste juurde loomine tähendab, et ühiskondlikus töö- ja jagamisejaotuses jätkub kõike õnneks ja arenguks vajalikku ka neile, kes on majanduslanguse aastatel juba liigagi harjunud end üleliigseteks, heidikuteks pidama.
Lasterikkus on kaunis kangelastegu, mitte tülikas ja kulukas hobi. Erivajadused on paratamatu nähtus, mis ei muuda inimest üleliigseks. Vanadus on püha - mitte ei võrdu mahakantuse ja viletsusega. Õpetajad ja arstid, teadlased ja kunstnikud - kõik on heas ühiskonnas väärikalt väärtustatud.
Parema Eesti tunnus olgu, et ei noortel peredel, pensionäridel, puuetega inimestel ega oma, seni alatasustatud aladele truudel pühendunud inimestel pole enam hirmu. Kedagi ei hüljata ega jäeta hätta.
Hea on siis, kui korrastatud kooskond ei lase pankadel ajutistesse makseraskustesse sattunud peredelt kodusid ära võtta, vaid aitab taas töö ja lahenduse leida.
Eluterve inimkooslus ei toimi manipuleerimisel, vaid vabadel valikutel. Haritud ja teadlikud inimesed näevad faktide taga tervikut, sõnade taga lauset ja puude taga metsa. Selliseid inimesi pole tarvis totra lambakarjana pimesi ringi talutada - nad teavad, mis on õiglus ja liiguvad ühise vaba ja tahtliku voona arenemise suunas.
Maarjamaal on siis hea, kui erilisuses peitub vägi ja võlu - teist nii traditsioonilist, terviklikku, ilusat ja elusat Eestit pole kogu maailmaski mitte. Oleme tänulikud - ja pühendame paremale Eestile kõik oma anded ja oskused, eeldused ja harituse. Armastus kohustab.
Ivo Känd, haldusjuht, RE
