Narkopolitseinik: Lõuna-Ameerika vanglates kehtivad hundiseadused
Keskkriminaalpolitsei narkoüksuse juhi Toomas Loho sõnul kehtivad Lõuna-Ameerika vanglates sageli hundiseadused ning sinna sattunud narkomuuladel tuleb isegi söök-jook tihti ise välja teenida.
"Sealsetes vanglates on karmid tingimused ning seespool vanglamüüre kehtivad sageli nii-öelda hundiseadused. Sagedased on vangide omavahelised arveteõiendamised, mis võivad ka tapmisega lõppeda. Söök-jook tuleb sageli ise välja teenida, sest vangla ei pruugi seda tagada. Eesti telekanalid on näidanud ka mitmeid selleteemalisi kajastusi. Noored inimesed võiksid neid vaadata ja järele mõelda, kas nad ikka tõepoolest soovivad enda elu sellisel viisil elada ja ära rikkuda," ütles Loho Delfile.
Võimalus sellisesse vanglasse sattuda ja seal aastaid kinni istuda on Loho arvates narkomuuladel sageli päris suur, kuna hõlptulu saamiseks ei arvestata piisavalt riske.
"Tavaliselt on motivaatoriks raha, lubatakse paari tuhande eurost teenistust, mis võib noorele inimesele tunduda lihtsa võimalusena suure rahasumma saamiseks. Arvestamata jäetakse aga see, et risk vahele jääda ja järgnevad aastad karmi režiimiga vanglas veeta on suur," selgitab Loho ning lisab, et ainet üritatakse erinevatel peita erinevatel viisidel.
"Mõnikord tõesti peidetakse seda isiklike asjade vahele, kohvrisse, kohvri seinte vahele, autosse jne. Kõige ohtlikum meetod vedajale endale on see, kui ainet neelatakse kapslitesse paigutatult alla ja transporditakse seda enda kehas. Selline vedamisviis võib vedajale lõppeda surmaga, selliseid juhtumeid on ka ette tulnud," kirjeldab Loho.
Narkootikumide vedajad on narkoüksuse juhi sõnul tihti küll erineva taustaga, ent valdavalt on siiski tegemist nooremate inimestega, kes loodavad teenida hõlptulu.
"Nii mõnigi neist on alles lõpetanud keskkooli või on tal pooleli õpingud mõnes kõrgkoolis. Ei saa teha mingeid üldistusi hariduse või sotsiaalse tausta alusel. Vahelejäämisel ja narkokuriteos süüdimõistmisel on suhteliselt kindel, et mõistetakse reaalne pikaajaline vanglakaristus," ütles Loho.
Viimastel aastatel on ka Eesti kriminaalpolitsei aina enam seda suunda praktiseerinud, et lisaks kurjategija vangi saatmisele konfiskeeritakse temalt ka kogu kriminaalsel teel teenitud tulu. Seetõttu muutub kuritegude toimepanek ka majanduslikult mõttetuks tegevuseks.
