Allar Jõks ja Carri Ginter: Kodanik ei ole möku
Film räägib sellest, kuidas julged kodanikud otsustasid keelduda olemast olukorra ohvrid - tõelisest kodanikeühiskonnast. Film, millele lubati täiendavat rahastamist ainult eeltingimusel, et seda ei näidata enne valimisi. Otsustajad ei soovinud enne valimisi toetada loo jutustamist sellest, kuidas tavaliste kodanike võitlust süsteemiga saatis edu!
Ühiskonnaõpetuse tunnis on nipiga küsimus - kes on kõrgeima riigivõimu kandja? Üldjuhul pakuvad õpilased selleks presidenti või peaministrit. Põhiseaduse § 56 kohaselt teostab kõrgeimat riigivõimu rahvas. Noblesse oblige - selle positsiooniga kaasneb ka kohustus ja vastutus. Film annab selleks omamoodi lühikoolituse isamaaarmastuse praktilistest vormidest.
Mõistetav on, et film ei pruugi kõikidele meeldida, eriti täna - enne valimisi. Filmis käsitletud ACTA vastane liikumine sai alguse peaministri hooletult visatud lausest. Pühajärve kogukond võttis end kokku tänu vallavalitsuse üleolevale suhtumisele. Nõiakaevu kaitsjad võitlesid ülekaalukate majandushuvidega. Need edulood võiksid ja peaksid andma kodanikele tõuke olla oma otsustes julgemad - ja langetada oma valikuid targalt. Vaid sellisel juhul ei ole kodanik möku.
Võim ei tee ühtegi järeleandmist ilma, et seda temalt tungivalt nõutaks. Kodanikuühiskonna kangus annab ühemõttelise signaali - meiega enam vanaviisi ei saa. Nii ei saa otsustajad olla enam päris kindlad, et fooliumist mütsike pole hoopis nendele pähe vajunud.
