Balti riikide erimeelsused NATO õhuturbe küsimuses pole kadunud
Balti riikidel ei ole seni õnnestunud lahendada vaidlust NATO õhuturbemissiooni vahetuste üle, Leedu ei näe põhjust missiooni Šiauliai ja Ämari lennuväljade vahel roteerida, nagu nõuab Tallinn.
Läti on endiselt seisukohal, et tähtis on missiooni tõhusus, mitte rotatsioon kui selline, kirjutab BNS.
NATO hävitajad on alates 2004. aastast Balti riikide õhuruumi turvanud Leedu põhjaosas Šiauliai lähedal asuvast Zokniai lennuväebaasist. Eesti soovib, et alates 2015. aastast baseeruksid hävitajad kolmest vahetusest ühel Ämari lennuväebaasis.
Leedu on seisukohal, et hävitajate liigutamine Zokniai ja Ämari vahel ei anna mingit lisaväärtust ja suurendab kulusid.
"Praegu ei näe me missiooni liigutamises mingit lisaväärtust. NATO rõhutab tarka kaitset ja ressursside mõistlikku kasutust. Missiooni ühelt lennuväljalt teisele viimine sellega kooskõlas ei oleks," lausus Leedu kaitseminister Juozas Olekas BNS-ile.
Olekas lisas, et Vilnius on valmis toetama teisi NATO projekte Eestis, näiteks Balti Kaitsekolledži arendamist.
Eesti soovib endiselt tuua ühe rotatsiooni aastas Ämarisse ja on lubanud katta ümberpaigutamise kulud. "Ämari lennuväebaas saab 2015. aastaks täielikult valmis. Selge on see, et selle küsimuse lahendame meie, leedulased, lätlased ja eestlased sõpradena," ütles Eesti kaitseminister Urmas Reinsalu BNS-ile.
"Missiooni Ämarisse toomisega kaasneksid kindlasti lisakulud, kuid need kataks Eesti. Me mõistame Leedu seisukohta, kuid me oleme sõbrad ja arutame seda küsimust avameelselt. Olen ühisele seisukohale jõudmise väljavaadete osas optimistlik," lausus Reinsalu.
Läti on seisukohal, et Eesti ja Leedu erimeelsused annavad tunnistust probleemidest Balti koostöös. "Balti koostöös pole hetkel parim aeg. Ma loodan väga, et me saame praegustest raskustest üle pigem varem kui hiljem. Läti asub Eesti ja Leedu vahel ja on mures Vilniuse ja Tallinna erimeelsuste pärast energia, transpordi või sõjalise koostöö vallas. Need tülid ei võimalda meil näha suuremat pilti, mis nõuab meilt koos tegutsemist. Me peame võimalikult kiiresti jätkama projektidega, mis võimaldavad meil leida ühise keele," rääkis Läti kaitseminister Artis Pabriks.
Läti kaitseministri sõnul ei ole Balti õhuturvet puudutavate erimeelsuste juures probleem mitte rotatsioonis, vaid selles, kuidas võimalikult tõhusalt tagada kolme riigi õhuruumide kaitset. "See on asja tuum. Küsimus pole selles, kes missuguseid ülesandeid täidab, vaid selles, kuidas me saaksime koos kõige paremini õhuturvet tagada," selgitas Pabriks.
Balti õhuturbe küsimus peaks arutusele tulema detsembris kolme Balti riigi kaitseministrite kohtumisel.
NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles veebruaris Leedus visiidil olles, et Balti riigid peavad õhuruumi valvavate lennukite asukoha küsimuses ise kokkuleppele jõudma.
NATO jõudis mullu veebruaris kokkuleppele ja otsustas muuta Balti riikide õhuturbe missiooni tähtajatuks. Varasema leppe järgi kestnuks õhuturve 2014. aastani.
