Lugeja: kosmoseprügi tuleks maksustada!

Alates 1970ndatest on Maa ümbruses kasvanud kosmoseprügi hulk nii suureks, et varsti võib Maa orbiit muutuda kasutuskõlbmatuks. Selleks, et seda vältida, tuleks kehtestada kosmoseprügi maks.

Kuigi aastaid on hoiatatud kosmoseprügi probleemi eest, pole riikide valitsused ühtse lahenduseni jõudnud. Helgeid ideid on, aga alati on need takerdunud rahaliste küsimuste taha. Kuid kosmosepraht ohustab nii olemasolevaid satelliite, kui ka tulevasi projekte.

Kolm USA majandusteadlast käisid hiljuti välja idee kehtestada lisamaks nendele riikidele ja ettevõtetele, kes kosmosesse oma seadmeid saadavad. Majandusteadlased Peter J. Alexander, Nodir Adilov ja Brendan Michael Cunningham on veendunud, et see muudaks kosmoseprojektide koostajad vastutustundlikumaks ning tooks vajalikke summasid kosmose puhastamiseks.

Hiljuti kosmoseriigiks saanud Eesti elas üle pinevaid hetki, kui EstCube pidi kahel korral kosmoseprügiga peaaegu kokku põrkama. Õnneks see nii ei läinud, kuid see ei tähenda, et oht oleks igaveseks möödas.

NASA jälgib praegu 21 000 orbiidil tiirlevat objekti, mis on suuremad kui 10 sentimeetrit. Kuid ümber maa tiirleb veel sadu tuhandeid väiksemaid tükke, mida on raske tuvastada, kuid mis võivad teistele satelliitidele olulist kahju tekitada.

Halvima stsenaariumi korral toimuks ahelreaktsioon, kus olemasolev prügi hävitab terved objektid ning see toodaks omakorda prügi juurde. Siis muutuks Maa orbiit kasutuskõlbmatuks.