„Abi saladuses hoidmises õnnestuti liigagi hästi ja sellepärast jäi suuremale publikule mulje Soome jahedast suhtumisest Eesti iseseisvuspürgimustesse,“ kirjutab Rausmaa, vahendab Turun Sanomat.

Rausmaa väitekiri kannab pealkirja „Kyllä kulttuuri nimissä voi harrastella aika paljon – Suomen ja Viron poliittiset suhteet keväästä 1988 diplomaattisuhteiden solmimiseen elokuussa 1991“ („Kultuuri nime all võib tegelda üsna paljuga – Soome ja Eesti poliitilised suhted 1988. aasta kevadest kuni diplomaatiliste suhete sõlmimiseni 1991. aasta augustis“).

„„Kultuuri nime all võib tegelda üsna paljuga“ on otsene tsitaat president Mauno Koivistolt. Sellise vastuse sai kultuuriminister Anna-Liisa Kasurinen 1989. aasta alguses, kui küsis Koivistolt arvamust Eesti abistamise kohta haridusministeeriumi ja Tuglase seltsi kaudu,“ kirjutab Rausmaa.

Rausmaa sõnul oli Soone poliitiline juhtkond teinud põhimõttelise otsuse Soome-Eesti koostöö tihendamise kohta juba 1988. aasta novembris, kohe pärast Eesti suveräänsusdeklaratsiooni.

„Otsuse tegemist mõjutasid Eestist alates 1988. aasta kevadest tulnud koostöötaotlused ning soomlaste, nii reakodanike kui ka poliitikute tugevad sümpaatiad Eesti vastu. Sisuliselt tähendas koostöö Eesti abistamist ja tema pürgimuste toetamist,“ öeldakse väitekirjas.

Siiski leiti Rausmaa sõnul, et Soome rahvuslikud huvid nõuavad Mihhail Gorbatšovi uuenduspoliitika toetamist ning heade suhete säilitamist Moskvaga.

„Formaalselt lahendati probleem nii, et Gorbatšovi pürgimusi toetati poliitiliselt ja Eesti pürgimusi praktilise koostööga,“ kirjutab Rausmaa.

Soome kahekihiline välispoliitika sisaldas Rausmaa sõnul ka selget vastuolu.

„Ilmekas näide oli Eesti välisministeeriumi Helsingi infobüroo, mille tegevust Soome riik rahastas. Büroo ametlik nimi oli Eesti kultuuripunkt ja raha selle tegevuseks koguti Soome ühiskondliku organisatsiooni Tuglase seltsi kaudu,“ kirjutab Rausmaa.

Rausmaa nendib, et enamiku Soome parlamendierakondade suhtumine Eesti pürgimustesse oli samasugune nagu riigi omagi.

„Erakonnad tegid koostööd Eesti erakondadega ja abistasid neid, aga tegevust varjati põhiosas avalikkuse eest,“ öeldakse Rausmaa väitekirjas.

Rausmaa kaitseb oma väitekirja Helsingi ülikooli humanistaarteaduskonnas 9. novembril. Oponent on Jyväskylä ülikooli dotsent Heikki Roiko-Jokela ja juhendaja professor Hannes Saarinen.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena