Anti Haugas: väikelinnad ongi Eesti Nokia – asi on vaid suhtumises
Kui tihti võtame eest silmaklapid ja kasutame ära rikkust ja vabadust mille keskel elame?
Just rikkust ja vabadust on Eestis palju. Ma ei pea silmas mitte materiaalset rikkust, vaid võimalusi, millest annab miskit luua. Üks Eesti suurimaid pärle on meie väikelinnad, mis ei pea kahtlemata olema depressiivsed nagu laulab Hannaliisa.
Kui oleme väikesed, siis müügem seda, et oleme väikesed
Suurimad vead, mida väiksemate omavalitsuste kodanikud ning ka poliitikud tihti teevad, on enese võrdlemine "heade jahimaadega" ning häälte ostmine lühinägelike lubadustega, mis ei tooda kogukonnale juurde lisandväärtust. Omavalitsuse edukust ei määra mitte käesolevad rahalised vahendid, vaid oskus end positsioneerida ning nõrkade külgede varjamise asemel positiivsete eksponeerimine.
Me kõik näeme, kuis noored ja aktiivsed väiksematest kogukondadest suurematesse kolivad. See on täiesti normaalne protsess. Niisamuti on normaalne ka suburbanisatsioon, kus haritud ning kindlat sissetulekut omavad pered asuvad maale elama. Teatud hetkel paikseks jäädes hakkavad inimesed varem või hiljem mõtlema end ümbritseva keskkonna turvalisusele – otsitakse kohta, kus luua peret, lapsi kasvatada ning pensionile jääda. Iga hinna eest inimeste kogukonnas kinnihoidmine ei too mitte kellelegi kasu. Pilk peab olema pööratud potentsiaalsele sihtgrupile soodsa keskkonna loomisele.
Väikeettevõtlus on võti
Suurima tõuke 21. sajandi emigratsioonile ning siseriiklikule rändele on andnud infoühiskonna ekspansioon ning piiride kadumine. Samas on infoühiskond loonud suurel hulgal alternatiivseid võimalusi elatise teenimiseks. Ettevõtlusega on võimalik tänu tervet Eestimaad katvale internetivõrgule tegelda nii Vilsandil kui Meenikunno rabas. Olgu siis tegevusvaldkonnaks internetikaubandus, 3D-printimine või logistika.
Kui võrrelda start-upide loomist Võrus ja Tallinnas, on mõlemas paigas oma plusse ja miinuseid. Jah, Võru on väiksem, ettevõtted kaugemal, kuid samas on seal väiksem konkurents ning asukoht otse Läti ning Vene piiri naabruses. Loovus ja innovaatilisus lükkavad ümber müüdi, et väikelinnas on võimalik ära elada vaid liinitöölisena.
Puudu on oskustest
Teoorias on lihtne rääkida innovaatilisusest ning edukate väikeettevõte rajamisest, kuid alati kaasnevad ettevõtlusega ka riskid. Äris ei kukuta iial läbi tänu halvale asukohale, kõik on kinni oskustes ning kogemustes. Kui Tallinnas ja Tartus on alustaval ettevõtjal suhteliselt kerge leida esimeste sammude jaoks tugitalasid, siis väiksemates linnades võimalused praktiliselt puuduvad. Just sel põhjusel peab iga omavalitsuse südameasi olema noortele ettevõtlusnõustamise pakkumine. Ettevõtlusinkubaatori omamine on iga endast lugupidava linna kindlaim pensionikindlustus.
Tunnen siirast heameelt koolide üle, kus pööratakse tähelepanu õpilaste ettevõtlikkuse kasvatamisele. Omandasin põhihariduse Võru Kesklinna Gümnaasiumis – olin õnnega koos. Kool on aastaid tegelenud õpilasfirmade arendamisega ning tean mitmeid tuttavaid, kes just tänu neile kogemustele on juba praegu edukalt ettevõtluses kätt proovimas. Me vajame ettevõtlus- ja majandusõpet tunduvalt rohkem kui näiteks kohustuslikku kehalist kasvatust. Toetagem pigem vabatahtlikku spordiringides osalemist. Just trennides ja huviringides käimised on esimesed katsed jõuda piirideta ühiskonnas eesmärkideni.
Ettevõtlikkus ja jätkusuutlik tulevik on vaba valik!
