Paet avaldas heameelt Eesti ja Hispaania konsulaarkoostöö üle Ladina-Ameerikas ja mujalgi. "Hispaania esindab Eestit viisaküsimustes 14 riigis, kus Eestil esindust ei ole," sõnas välisminister Paet.

Hispaania esindab Eestit Schengeni viisade väljastamisel Alžeerias, Argentinas, Brasiilias, Costa Ricas, El Salvadoris, Guatemalas, Hondurases, Mehhikos, Nicaraguas, Panamas, Paraguays, Puerto Ricos, Uruguays, ja Venezuelas.

Paeti sõnul soovib Eesti leida täiendavalt lisaks juba kuuele olemasolevale aukonsulile Hispaanias ka sobivat aukonsulikandidaati Baskimaale.

Paet ja García-Margallo kõnelesid ka Eesti ja Hispaania majandussuhetest ning leidsid, et selles vallas on veel kasutamata võimalusi. "Eesti ja Hispaania vahel on sõlmitud kaks saastekvootide ostu-müügi lepingut keskkonnasõbralike programmide elluviimiseks  ja Hispaania ettevõtjad tundnud huvi Eesti telekommunikatsiooni turu vastu," rääkis Paet. Hispaania oli Eestile 2012. aastal 19. väliskaubanduspartner.

Välisminister Paeti sõnul on Hispaania ettevõtjad oodatud investeerima ka Rail Balticu projekti. "Rail Baltic omab suurt potentsiaali regionaalse ettevõtluse edendamisel. Raudteeühenduse projektil on oluline roll Põhja-Balti piirkonna transpordiühenduste parandamisel teiste Euroopa piirkondadega," sõnas Paet.

Süüria ja NATO

Kohtumisel kõneldi veel julgeolekuteemadest, sealhulgas koostööst NATOs ja küberjulgeolekust. Hispaania on NATO küberkaitsekeskuse üks asutajaliikmetest ning keskuses töötab ka kaks eksperti Hispaaniast. "Soovime koostööd Hispaaniaga NATO küberkaitsekeskuses tugevdada veelgi," lisas Paet.

"Samuti peame NATO tuleviku ja liitlaste koostöövõime säilitamiseks äärmiselt oluliseks, et kollektiivkaitseõppused toimuksid regulaarselt ja mahukalt," sõnas Paet. 2. novembril algav NATO suurõppus Steadfast Jazz on olulisim ning mastaapseim NATO kollektiivkaitseõppus alates Eesti NATOga liitumisest.

Välisminister Paeti sõnul hindab Eesti kõrgelt Hispaania panust Baltimaade õhuturbe tagamisse. Hispaania on osalenud NATO Balti õhuturbemissioonil 2006. aastal ning plaanib seda teha ka tulevikus.

Süüriast rääkides rõhutas Paet, et põhiküsimus on jätkuvalt Süüria kodusõja lõpetamiseks lahenduse otsimine. "Põgenike ja hukkunute arv kasvab pidevalt ning lähenev talv teeb niigi halva humanitaarolukorra veelgi raskemaks," sõnas välisminister Paet. Eesti ja Hispaania välisminister rõhutasid vajadust Süüria keemiarelvade kiireks ja täielikuks hävitamiseks. Eesti toetab Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) tegevust 50 000 euroga.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena