Peaprokurör: riigireetur Veitmani juhtum näitab, et Vene eriteenistuste huvi meie vastu on kohati lausa agressiivne

Riigi peaprokurör Norman Aas ütles tänasel riigireetur Vladimir Veitmani süüdimõistva kohtuotsuse järgsel pressikonverentsil, et nende juhtumite taust on geopoliitiline ja ajalooline ning näitab seda, et Vene eriteenistused on väga huvitatud sellest, mis Baltikumis toimub.

"Eesti poolt selle ohu teadvustamine ja omapoolne järjekindel vastutegevus on üheks põhjuseks, miks need juhtumid on viimastel aastatel päevavalgele tulnud," ütles Aas.

Peaprokuröri sõnul sujus kohtueelne menetlus väga kiiresti, kuna menetlust viis läbi kapo ise. Juhtum oli kapo menetluspädevuses ja kahtlustatava tabamine oli seotud eelneva pikaajalise vastuluureoperatsiooniga.

Vaata videot Veitmani kohtuotsuse teatavaks tegemisest!

Vaata videot tänasest pressikonverentsist!

"Kahetsusväärsel kombel on tegu teise juhtumiga, mis leiab aset uue ja karmima seaduse kehtimise ajal," viitas Aas Herman Simmi reetmise järgsele seaduse karmistamisele ja asjaolule, et enne Veitmanni jäi vahele ka Aleksei Dressen. Aas lisas, et Veitmani kuriteo raskus ja kahju on võrreldav kahe varasema juhtumiga.

Kaks koostööpartnerit

Veitmani vahetu värbaja oli Nikolai Jermakov, kes on sündinud 1948. aastal Tallinnas ja on Vene kodanik, kes omab Eesti elamisluba. "Jermakov ei olnud Vene välisluureteenistuse ohvitser, vaid kaastöötaja, endine KGB palgal olnud pensionär, kes alustas protsessi, millega Veitmangi lõpuks kaastööliseks värvati," seletas kapo peadirektor Arnold Sinisalu. Jermakov töötas varem muuhulgas külmutuslaevadel raadiooperaatorina, KGBs oli ta 1991. aastani. Jermakovi juht oli omakorda Valeri Zentsov, kellest kirjutas kapo aastaraamat juba 2009. aastal seoses Herman Simmi juhtumiga.

"Infovahetus toimis vanamoodsal viisil, Veitman tegi märkmeid ja jättis asju meelde. Kui kokku saadi, vahetati infot. Keerulist infovahetust nagu James Bondi filmis ei olnud," rääkis Sinisalu ja lisas, et tavapraktika Vene teenistuste puhul on see, et kohtumisel lepitakse kokku järgmise kohtumise aeg ja koht.

Veitman kohtus Jermakoviga aastas kolm kuni neli korda, kohtumised toimusid kõik Eestis, välja arvatud üks, mis toimus augustis 2007 Dubrovnikus, kuhu tuli ka Valeri Zentsov. Jermakov asub hetkel Venemaal, Peterburis. "Lähiajal ta Eestit ilmselt ei soovi külastada, kuigi meil oleks talle küsimusi," mainis Sinisalu. Viimati oli ta kapole teadaolevalt Eestis veel sel suvel. Zentsov on endiselt Moskvas.

Ta lisas, et Vene eriteenistustega mingit koostööd ei tehtud, sest see oleks täiesti mõttetu. "Tavaliselt vastaspool eitab igasugust seost," tõdes ta. Jermakov hetkel veel rahvusvaheliselt tagasiotsitav ei ole, Sinisalu sõnul otsustatakse seda vastavalt vajadusele. Zentsov tagaotsitav ei ole.

Teada veel võimalikke reetjaid

Veitmani tegude konkreetne kahju oli 65 520 eurot. "Lisaks vahetule ja konkreetsele kahjule on mittevaraline tekitatud kahju hulga suurem, sest reedeti mitmesuguseid operatsioone. Seda polegi võimalik materiaalselt hinnata," nentis Sinisalu. "Veitman avaldas Vene luurele ka seda, et Simm on jälgimise all, kuid meil õnnestus vältida seda, et Simm oleks mõistnud, et ta on kahtlusalune, ja nii ei pannud Simm meie eest putku," kommenteeris ta.

Kapole on teada rohkem kui üks isik lisaks Veitmanile, kes on samuti Jermakoviga ühenduses olnud. "Me soovitame neil tungivalt kapo poole pöörduda, peale ooteaega võtame kõigiga ise ühendust," ütles Sinisalu ja lisas, et ei saa välistada, et on ka süütuid kontakte ja kindlasti on neil alust arvata, et kapo juba teab nendest.

Sinisalu rääkis, et Veitmani peamine motivaator oli raha. "Oli küll isiklikke probleeme teenistuses ja karjääris, mis põhjustasid rahulolematust, kindlasti ka materiaalne olukord. Aga kui koostöö Vene luureteenistusega algas, oli peamiseks raha. Ideoloogiat, rahvustausta, KGB tausta - midagi sellist ei olnud," kinnitas kapo juht.

Koostööaldis reetur

Nii prokurörid kui kapo juht kinnitasid, et Veitman oli algusest peale väga koostööaldis. Riigiprokuröri Inna Ombler ütles, et talle ei jäänud sellist muljet, et mees oleks midagi rääkimata jätnud. "Kõik ülekuulamised ja faktide kontrollimised olid ladusad. Me andsime talle piisavalt aega mälu värskendada," ütles Sinisalu. "Topeltelu elamine on väga koormav ja eks see ärarääkimine oli ka selline psühholoogiline vabanemine tema jaoks," möönis ta.

89 000 euro väärtuses kogutud sularaha Veitman ei raisanud. Milleks ta seda kogus, ei teadnud Ombler öelda. "Meie ametis töötades mõistis ta, et ei saa seda raha niisama raisata, sest me ju jälgime inimesi ja kõik seletamatud ostud või suured sularahakogused tekitavad kahtlusi. Ilmselt ta pani seda tulevikuks tallele," arvas Sinisalu.

Sinisalu kinnitas seda, mida siseminister Ken-Martti Vaher on varem öelnud: probleemi KGB töötajad kapos enam praktiliselt ei ole. "Meie isikkooseis on jätkuvalt riigisaladus, 75 aasta pärast võivad ajaloolased seda analüüsida," ütles ta.