Ronijad, kividega loopijad, sukeldujad ja purjutajad: politsei on Kaarsillal turnijatega ainuüksi sel aastal 19 korda tegelenud
Tartus asuv kurikuulus Kaarsild valmistab politseile pidevalt peavalu ja näib, et inimesed pole õppinud isegi sillalt alla hüpanute või kukkunute surmajuhtumitest. Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peiteli sõnul ärgitab inimesi turnima peamiselt alkoholijoove või soov sooritada vettehüpe.
"Paraku ronitakse sinna sageli just alkoholijoobes, mis tähendab, et inimesed ei hinda ohtu enam adekvaatselt ja võtavad ka kordades suurema riski kaarelt alla kukkumiseks," sõnas ta.
"Ka vette hüppamine on väga ohtlik tegevus, meenutuseks siinkohal juhtum 2011. aastast, kui sillakaarelt vette hüpanud mees jäi kadunuks ning tema surnukeha leiti hilisemalt otsingute käigus vana silla varemete vahelt," rääkis Peitel.
Politsei hoiab sillakaart turvakaamerate abil pidevalt vaateväljas ja nii on tuvastatud nii mõnedki ronijad. Korduvalt on politseinikud pidanud kaarel jalgu kõlgutavaid noori hoiatama ja neil lahkuda paluma. Juulis nähti inimesi, kes otsutasid kaarel istudes jooma hakata. Samal kuul otsustas üks mees ennast karastada nii, et hüppas sillalt alla vette. Ta viidi verise peaga tervisekontrolli ning joovet tal ei tuvastatud. Alla on toodud ka kaarele vedelema jäetud ostukäru ja manitsetud kaarel inimesi varitsenud noori, kes viskasid sillal kõndijaid kividega või sülitasid möödakäijatele pähe.
Linna pressiesindaja Raul Veede sõnul ei ole mõtet ka kõikjale silti üles panna, kuhu teoreetiliselt ronida saaks, ehkki ei peaks. "Täiskasvanud inimesed peaksid ise sellest aru saama, et eriti vihmase ilma ja napsise peaga ei maksa igale poole turnima minna, see on ju terve mõistuse küsimus," ütles ta. "Samuti ei peeta vajalikuks silti, et ärge kassi mikrolaineahjus kuivatage," lisas ta.
