Eerik-Niiles Kross: Venemaa testib Eesti poliitikute närve
„On selge, et Venemaa testib Eesti asutuste reaktsioone ja Eesti poliitikute närve,“ ütles Delfile Kross, kelle sõnul on kummaline kui Eesti kõrged ametnikud selle peale erutuvad.
Valimiste eel trammi taustal toimunud kiire pressikonverents, kus IRLi ministrid Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu Krossi kaitseks sõna võtsid ja mida peaminister Andrus Ansip nimetas täna Krossi juhtumi politiseerimiseks, oli Krossi sõnul otsene reaktsioon Venemaa poolt üles riputatud tagaotsimistaotlusele.
Asja politiseerimiseks pidas Kross pigem peaministri enda avaldust tänasel valitsuse pressikonverentsil. Kross soovitas sarnaselt kaitseminister Urmas Reinsalule jätkuvalt mitte pidada tema tagaotsimist Interpoli kaudu sisepoliitiliseks küsimuseks.
Küsimusele, kas tema kaitseks pidid välja astuma IRLi ministrid, vastas Kross küsimusega: „Kui Venemaal tegeleb selle küsimusega siseminister, siis mina küsiks, kes siis sellega peaks tegelema Eesti, kui mitte vastava valistemisala minister?“
Kaitseminister Urmas Reinsalu nõunikuks nimetamine ei muuda Krossi sõnul rahvusvaheliselt tema staatust. Oma kaitstuse või mittekaitstuse kohta lausus Kross: „Mina olen viimased kaks või kolm aastat selle küsimusega tegelenud ja sama moodi Eesti Vabariik. Kõik vajalikud sammud on astutud. Praegu eskaleeris selle Venemaa ja kõik, mida Eesti teeb, on reaktsioon Venemaa käitumisele.“
Krossil ei ole enda sõnul mingit sisulist ja uut informatsiooni. „Prokuratuur on ammu öelnud, et minu suhtes on kõik toimingud läbi viidud ja ei ole leitud minu seost Arctic Sea juhtumiga,“ rääkis Kross.
Krossi arvates on tema juhtumit Eesti õiguskaitseorganite poolt selgitatud nii palju kui seda Eestis olevate andmete põhjal on võimalik teha juba kaks aastat tagasi. Ta täpsustas, et Eesti esitas Interpolile oma sisukoha ametlikult 2012. aasta kevadel ja uut infot pole vahepeal laekunud. Ka ei ole teda kutsutud täiendavalt vestlusele.
Ta viitas ka eksjustiitsministrile Kristen Michalile, kes oma ametiajal kirjeldas erinevaid ettepanekuid, mida Eesti Arctic Sea juhtumi edasiseks menetlemiseks Venemaale tegi. Eesti pakkus Venemaale uurimise üleandmist Eestile ja Krossi küsitlemist Eestis, millest Venemaa keeldus. Kross lisas, et need tegevusvõimalused on kirjas ka Eesti-Vene õigusabi lepingus.
Samuti on Eesti pool palunud Venemaalt näha tõendeid, mille alusel Krossi kahtlustatakse, kuid mida Krossi enda sõnul ei ole keegi näinud.
„Venemaa on valinud selgelt teise tee ja ei ole ühtegi ettepanekut vastu võtnud,“ ütles Kross. „Selle asemel on nad asja viinud läbi Interpoli rahvusvaheliseks. Kui see pole politiseerimine, mis see siis on?“ küsis Kross.
„Eesti vastavad asutused on oma seisukoha kujundanud ja kui Venemaa soovib seda üleval hoida, siis neil on võimalus seda üleval hoida nii kaua kui nad seda soovivad,“ ei näinud ka Kross pikka aega üleval olnud teemale kiiret lahendust.
