FOTO: President Ilves kohtus teiste Balti riigipeadega
Eesti, Läti ja Leedu presidendid Toomas Hendrik Ilves, Andris Bērziņš ja Dalia Grybauskaitė kohtusid täna Riia lähedal Bīriņi mõisas. Kohtumise üks peateema oli Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumine Vilniuses tänavu novembri lõpus.
„Eesti on endiselt arvamusel, et seal tuleb allkirjastada assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleping Ukrainaga ning parafeerida samasugune leping Moldova ja Gruusiaga,“ kinnitas president Ilves presidendi kantselei vahendusel.
„Aga muidugi ootame Vilniuse eel eelkõige Ukrainalt Euroopa Liidule antud lubaduste täitmist, kodutöö tegemist,“ lisas Eesti riigipea. „Idapartnerluse tippkohtumise eel peavad pingutama kõik osapooled, ka Euroopa Liit, kes on julgustanud idapartnereid astuma Euroopale järjest lähemale. Nüüd on see ka meie vastutus.“
Euroopa Liit ei suru kellelegi oma naabritest peale valikuid, kuidas ja kellega korraldada oma tulevik, rõhutas president Ilves.
„Aga kui meie naabrid valivad demokraatia, õigusriigi, turumajanduse ja Euroopa, siis on Euroopa Liit neile tugevaks partneriks, heaks liitlaseks,“ ütles ta. „Sama kehtib meie omavahelistes suhetes ning nii olemegi ühemõtteliselt Leedu kõrval, kes Euroopa Liidu praeguse eesistujana ja idapartnerluse tippkohtumise korraldajana on sattunud silmitsi majandussanktsioonidele sarnaneva survega. Selline surve ei ole aktsepteeritav.“
Eesti riigipea nimetas oluliseks Läti liitumist euroalaga järgmise aasta alguses, öeldes: „See on kvaliteedimärk riigi rahandusele, riigi konkurentsi- ja kohandumisvõimele. See on tunnustus Lätile – mitte ainult Läti valitsusele või parlamendile, aga kõigile Läti inimestele, kes on oma riigi edule kaasa aidanud.“
Sel põhjusel osales Balti riigipeade kohtumisel Bīriņi mõisas ka Eurogrupi president, Hollandi rahandusminister Jeroen Dijsselbloem, kes andis ülevaate euroala olukorrast ja arengutest pangandusliidu küsimustes.
President Ilves tõdes, et euroala, millega nüüd liitub Läti, on kriisidega toimetulekuks paremas seisus kui mõni aasta tagasi, siin on rohkem vastutustunnet, ühiselt kokkulepitud kohustuste täitmist ja üleüldse kokkulepetest kinni pidamist.
Ta avaldas lootust, et peagi saame euroalas tervitada ka Leedut. „See muudab tugevamaks kõik Balti riigid ja Euroopa Liidu kogu siinse piirkonna.“
Eesti riigipea sõnul tuleb Baltimaade valitsustel suurendada tempot ja jõupingutusi kaasaegse kiirraudtee Rail Baltic nimel, mis on praegu meie omavahelise koostöö kõige nähtavam ja käega katsutavam võimalus. Rail Balticu rajamiseks vajaliku ühisettevõtte loomise arutelud kulgevad aga liiga aeglaselt, kuigi on kokkulepitud luua see 2014. aasta alguseks.
„Rail Baltic on ühelt poolt Balti riikide tänapäevane ühendustee Euroopasse, millega on seotud ka Soome põhjas ja Poola lõunas,“ ütles president Ilves. „See kõik kokku on nagu vereringe, mis pole oluline mitte ainult meile, vaid samuti suurematele riikidele, soodustades ka uusi investeeringuid, tööstuse arengut, töökohtade loomist, sotsiaalset heaolu ja majanduskasvu.“
